Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.

Eesti maksud

Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:

• tulumaks (maksumäär 20%);
• sotsiaalmaks (maksumäär 33%);
• maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas);
• hasartmängumaks;
• käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, maksusoodustuste puhul 0% ja 9%);
• tollimaks;
• aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis)
• raskeveokimaks
• [[ettevõtlustulumaks].

Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa:

• müügimaks;
• paadimaks;
• reklaamimaks;
• teede ja tänavate sulgemise maks;
• mootorsõidukimaks;
• loomapidamismaks;
• lõbustusmaks;
• parkimistasu.

Maksude haldur

Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise tagamise,maksudeklaratsioonide süsteemi ja esitamise ning esitamata jätmise korra ja vastutuse.

Maksudeklaratsioonid

Maksuhaldur kehtestab vastavalt seadustele maksude laekumisega seotud protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal. Enim levinud maksudeklaratsioonid on:

• Käibedeklaratsioon
• Sotsiaalmaksu deklaratsioon
• Tulumaksu deklaratsioon
• Töötuskindlustuse deklaratsioon
• Kohustusliku kogumispensioni deklaratsioon jt.

Ajalugu

Jüri Ratase valitsus (2016-)

23. novembril 2016 asus ametisse Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu moodustatud Jüri Ratase valitsus.

Koalitsioonilepingus anti järgmised maksusüsteemi puudutavad lubadused :

• Vähendada ettevõtte tulumaksu (14%-ni senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt
• Rakendada tööjõumaksude tagasimakse või maksukrediidi süsteemi alustavate ja kiiresti kasvavate ettevõtete tööjõumaksude ajutiseks vähendamiseks
• Lihtsustada füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja aruandlust
• Uuendada tööturgu ja tööjõumakse reguleerivaid seadusi, lähtudes töösuhete muutunud olemusest (kaugtöö, renditöö, mitmel töökohal töötamine, jagamismajandus).

Võimaldada töötajate terviseedendamise soodustamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid.

• Vähendada oluliselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste tulumaksu. Selleks tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni kuus.
• Keskmiseda tulumaksuvabastuse laste pealt ning lõpetada ühiste tuludeklaratsioonide esitamise võimaluse.
• Jätta ära majutusasutuste käibemaksu tõusu 2017. aastal ning diislikütuse aktsiisi tõusu 2018. aastal. Tõsta maagaasi aktsiisi.
• Piirata eluasemelaenu intresside ja hoiuseintresside tulust mahaarvamist.
• Tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimise Eesti äriühingutest.
• Lihtsustada tööandja sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist. Tasutavad maksud seotakse auto võimsuse ja vanusega ning kaotatakse sõidupäevikud.
• Ebaausa konkurentsi vältimiseks rakendada vedelkütusele elektroonilised saatelehed.
• Alkoholi ja suhkru liigtarbimise vähendamiseks tõsta õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiisi ning maksustada suure suhkrusisaldusega joogid.
• Väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga sõiduautode eelistamiseks kehtestada sõiduauto võimsusest sõltuva ühekordse registreerimise tasu.
• Kehtestada pangalõivu finantsasutustele, pidades seejuures silmas nende üldist maksete koormust ja selle võimalikku ümberstruktureerimist.

Vaata ka

• Maksusüsteem
• Riigilõiv

Välislingid

• Maksud Eestis
• Kerly Lillemets, Maksukorraldus, Sisekaitseakadeemia, 2006
• Maksukorralduse seadus
• Käibemaksuseadus