Teise keisririigi stiil: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Teise keisririigi stiil''' ([[prantsuse keel]]es '''''style Second Empire''''' või '''''style Napoléon III''''') oli [[arhitektuuristiil]], mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s. Kuigi stiil väljendus suuremates linnades, nagu [[Pariis]], [[Viin]] ja [[Brüssel]], mõjutas see ka [[Põhja-Ameerika]]t, eriti [[Idarannik]]ut. |
'''Teise keisririigi stiil''' ([[prantsuse keel]]es '''''style Second Empire''''' või '''''style Napoléon III''''') oli [[arhitektuuristiil]], mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s. Kuigi stiil väljendus suuremates linnades, nagu [[Pariis]], [[Viin]] ja [[Brüssel]], mõjutas see ka [[Põhja-Ameerika]]t, eriti [[Idarannik]]ut. |
||
Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige [[Uusbarokk|uusbaroksed]] tunnusjooned, milles tihti kombineeriti [[mansardkorrus]]eid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige prantsuse |
Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige [[Uusbarokk|uusbaroksed]] tunnusjooned, milles tihti kombineeriti [[mansardkorrus]]eid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige [[prantsuse kodanlus]]e ajal vahemikus [[1860]]–[[1880]]. [[Pariis]]i kesklinna puisteede äärsed kvartalid olid tihti vastavalt projekteeritud ja ehitatud. |
||
[[Fail:Sèvres Babylone, Boulevard Raspail, Paris 2012.jpg|228px|pisi|Raspaili puiestee Pariisis]] |
[[Fail:Sèvres Babylone, Boulevard Raspail, Paris 2012.jpg|228px|pisi|Raspaili puiestee Pariisis]] |
||
Redaktsioon: 17. oktoober 2018, kell 21:51
.jpg)
Teise keisririigi stiil (prantsuse keeles style Second Empire või style Napoléon III) oli arhitektuuristiil, mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel Lääne- ja Kesk-Euroopas. Kuigi stiil väljendus suuremates linnades, nagu Pariis, Viin ja Brüssel, mõjutas see ka Põhja-Ameerikat, eriti Idarannikut.
Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige uusbaroksed tunnusjooned, milles tihti kombineeriti mansardkorruseid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige prantsuse kodanluse ajal vahemikus 1860–1880. Pariisi kesklinna puisteede äärsed kvartalid olid tihti vastavalt projekteeritud ja ehitatud.
Stiili nimetus toetub Prantsuse teisele keisririigile, mida valitsesid keiser Napoléon III ja keisrinna Eugénie.