Sixtus I: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
Kaasaegsete allikate puudumisel pole tema valitsemisaastad teada, kuid tema valitsemisaeg kestis kümme aastat.
Kaasaegsete allikate puudumisel pole tema valitsemisaastad teada, kuid tema valitsemisaeg kestis kümme aastat.


''[[Liber Pontificalis|Liber Pontificalise]]'' järgi oli Sixtus [[roomlane]], kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on antud "Ξυστος" viitab [[kreeka]] päritolule. Tema isa Pastor oli [[preester]]. Sixtus oli Aleksander I ajal [[kardinal|kardinaldiakon]] ja on seega esimene kardinal, kes valiti paavstiks.
"[[Liber Pontificalis]]e" järgi oli Sixtus [[roomlane]], kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος", viitab [[kreeka]] päritolule. Tema isa Pastor oli [[preester]]. Sixtus oli Aleksander I ajal [[kardinal|kardinaldiakon]] ja on seega esimene kardinal, kes valiti paavstiks.


Sixtus I sätestas, et mitte keegi peale [[ministrant]]ide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud [[piiskop]]pe tunnustatakse pärast nende [[piiskopkond]]adesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma ''[[Sanctus|Sanctust]]''. Ta sätestas [[trisagion]]i [[palve]]tamist enne [[missa]]t ja [[korporaal]]i kasutamise.
Sixtus I sätestas, et mitte keegi peale [[ministrant]]ide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud [[piiskop]]pe tunnustatakse pärast nende [[piiskopkond]]adesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "[[Sanctus|Sanctust]]". Ta sätestas [[trisagion]]i [[palve]]tamist enne [[missa]]t ja [[korporaal]]i kasutamise.


Traditsiooni järgi suri Sixtus I [[märter|märtrisurma]], kuigi [[Ireneus]] ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I [[Peetrus]]e lähedale, teise versiooni järgi on tema säilmed Alatri [[akropol]]is. Talle järgnes [[paavst]] [[Telesphorus]].
Traditsiooni järgi suri Sixtus I [[märter|märtrisurma]], kuigi [[Ireneus]] ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I [[Peetrus]]e lähedale, teise versiooni järgi on tema säilmed Alatri [[akropol]]is. Talle järgnes [[paavst]] [[Telesphorus]].


Sixtust asutatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us märtri ja [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on [[6. aprill]].
Sixtust austatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us märtri ja [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on [[6. aprill]].

==Välislingid==
*[http://www.newadvent.org/cathen/14031b.htm Artikkel Sixtus I kohta.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_0115-0125-_Sixtus_I,_Sanctus.html Sixtus I kirjad.]


==Kirjandus==
==Kirjandus==
24. rida: 20. rida:
*A. Marini: ''Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri''. Foligno, 1884.
*A. Marini: ''Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri''. Foligno, 1884.
*[[Luigi De Persiis]]: ''Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie''. Alatri, 1884.
*[[Luigi De Persiis]]: ''Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie''. Alatri, 1884.

==Välislingid==
*[http://www.newadvent.org/cathen/14031b.htm Artikkel Sixtus I kohta.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_0115-0125-_Sixtus_I,_Sanctus.html Sixtus I kirjad.]


{{algus}}
{{algus}}

Redaktsioon: 12. oktoober 2018, kell 21:02

Sixtus I oli seitsmes paavst, tema eelkäija oli Aleksander I.

Kaasaegsete allikate puudumisel pole tema valitsemisaastad teada, kuid tema valitsemisaeg kestis kümme aastat.

"Liber Pontificalise" järgi oli Sixtus roomlane, kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος", viitab kreeka päritolule. Tema isa Pastor oli preester. Sixtus oli Aleksander I ajal kardinaldiakon ja on seega esimene kardinal, kes valiti paavstiks.

Sixtus I sätestas, et mitte keegi peale ministrantide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud piiskoppe tunnustatakse pärast nende piiskopkondadesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "Sanctust". Ta sätestas trisagioni palvetamist enne missat ja korporaali kasutamise.

Traditsiooni järgi suri Sixtus I märtrisurma, kuigi Ireneus ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I Peetruse lähedale, teise versiooni järgi on tema säilmed Alatri akropolis. Talle järgnes paavst Telesphorus.

Sixtust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 6. aprill.

Kirjandus

  • Igino da Alatri: Alatri e il suo celeste patrono S. Sisto I papa e martire. Veroli, 1932.
  • Mariano d'Alatri: Il papa San Sisto I tra storia e leggenda. Alatri, 1976.
  • Giuseppe Capone: Il settimo papa: S. Sisto I nella storia del suo tempo. Alatri, 1984.
  • Oliviero Iozzi: Il corpo di S. Sisto I papa e martire rivendicato alla Basilica Vaticana. Roma, 1900.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • A. Marini: Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri. Foligno, 1884.
  • Luigi De Persiis: Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie. Alatri, 1884.

Välislingid

Eelnev
Aleksander I
Rooma paavst
115/116125
Järgnev
Telesphorus