Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna üks instituutidest, kus saab õppida kokku üheksal eri tasemega õppekaval. ÜTI alutas tegevust 1. jaanuaril 2014 ning instituut asub aadressil Lossi 36.

Õppekavad

2018. aasta seisuga saab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis õppida rakenduskõrgharidusõppes infokorralduse õppekaval, bakalaureuseõppes ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ning infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu õppekavadel. Magistriõppes on neli õppekava: ajakirjandus ja kommunikatsioon, info- ja teadmusjuhtimine, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Doktoriõppes on võimalik õppida kahel õppekaval: meedia ja kommunikatsioon ning sotsioloogia.

Juhatus

Ühiskonnateaduste instituudi juhatusse kuulub 2018. aasta seisuga neli liiget. Instituudi juhataja on Margit Keller, asejuhataja õppekorralduse alal on Ragne Kõuts-Klemm ning asejuhataja rahanduse ja planeerimis alal on Avo Trumm. Administratiivjuht on Karin Saarepuu.

Ajalugu

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna rajaja Rein Taagepera. (2009)

Sotsiaalteaduskonna asutajaks aastatel 1990–1992 Tartu Ülikoolis peetakse professor Rein Taageperat. Jüri Kärner, kes oli toonane TÜ rektor, tegi Californias Irvine’is ülikoolis olevale professor Taageperale ettepaneku asutada sotsiaalteaduskond ja hakata seda juhtima. (Maaring, 2007) Taagepera töötas välja teaduskonna arengukava, õppeplaanid ja leidis õppejõud. Esimesel aastal õpetati õppejõude ja teadlasi välja, mitu õppejõudu kutsuti ka Lääne ülikoolidest. Õppejõududeks koolitati nn punaste kateedrite õpetajaid, kes olid töö kaotanud. (Hiio, Piirimäe, 2007) 1. septembril aastal 1992 avati sotsiaalteaduskond. Õppimist alustas 40 üliõpilast. Teaduskond sai kasutada vaid kahte väikest ruumi Tähe tänava õppehoones, seetõttu koliti aastal 1996 Tiigi tänava õppehoonesse (Maaring, 2007).

2004. aastal oli sotsiaalteaduskonnas umbes 2000 eri astme tudengit, tänu millele oli see suuruselt teine teaduskond Tartu Ülikoolis (Hiio, Piirimäe, 2007).

2010 liideti sotsiaalteaduskond ja haridusteaduskond küll kokku, kuid tänaseks on tegu siiski ainult sotsiaalteaduskonnaga. 2018. aasta seisuga kuuluvad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda  õigusteaduskond, majandusteaduskond, ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, psühholoogia instituut, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Narva ja Pärnu kolledž (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna... i.a).

Ühiskonnateaduste instituut on oma tänasel kujul mitmete liitumiste tulemus ning sellise nime all loodud alles 2014. aastal, kuid nende erialade õpetamise ja uurimise ajalugu ulatub 1950ndatesse (ajakirjandusõpetuse algusaasta Juhan Peegli juhtimisel on 1954) ja 1960ndatesse aastatesse (Sotsioloogialabor Ülo Vooglaiuga eesotsas alustas 1966). Ühiskonnateaduste instituut on kujunenud kompetentsikeskuseks, mille erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teemaklastri ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika ja infoteadused. Täna jaguneb see töö üheteistkümne, kõrghariduse kõigi kolme taseme, õppekava vahel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid ning koostööd tehakse nii majandusteadlaste, haridusteadlaste, politoloogide, psühholoogidega kui ka teiste erialadega näiteks humaniora või realia valdkonnast.

Juhan Peegel

Juhan Peegel (19. mai 1919 Saaremaa – 6. november 2007) oli äärmiselt oluline inimene ÜTI ajaloos. Ta oli Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik, kirjanik ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna looja.

Juhan Peegel

Juhan Peegli esimeseks töökohaks oli Saaremaa kohalik ajaleht Meie Maa. Ta kandideeris Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kuid ajateenimise tõttu ei jõudnud õpinguid alustadagi. II maailmasõja tegi Juhan Peegel läbi suurtükiväelasena Eesti Laskurkorpuse koosseisus. 1946. a alustas J. Peegel õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe Postimees (1948. aastast Edasi) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. Aastal. Sellega sai Juhan Peeglist ka  Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse omistas ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastatel 1964-1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan. Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954. aastal avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti

filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest spetsialiseeruda ka

ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks

Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna. Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas J. Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.

Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades mitmeid põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ning valikkogu "Tuli koduaknas".

1975. a sai Juhan Peegel Nõukogude Eesti teaduspreemia, 1979. a. anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.

Juhan Peegel on ühtlasi ka Tartu linna aukodanik aastast 1999.

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Nüüdseks on tegu aga sotsiaalteaduskonda kuuluva ühiskonnateaduste instituudi hoonega, mille auditoorium 215 tõepoolest Juhan Peegli nime kannab.

Lossi 36 maja ajalugu

Toomemäel asuval Lossi 36 hoonel on pikk ning sündmusterohke ajalugu.

1809–1810 ehitas Johann Wilhelm Krause Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autoriks oli Riia kooliarhitekt Heinrich Löwener. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt Carl Rathhaus majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja umbes kahekümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitektiks oli seekord Reinhold Guleke, kes naistekliiniku tolleaegse direktori Max Runge ja ehitusmeister Friedrich Hübbe plaane aluseks võttes tegi majale kahekordse tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968). Arhitekt R. M. Engelhard lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004). Hoone säilitas oma välimus aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012 avatud ligi 4800-ruutmeetrisesse õppehoonesse kolis osa sotsiaal-ja haridusteaduskonnast, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, riigiteaduste instituut, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Majas on 12 auditooriumi, viis seminariruumi ning tipptasemel varustusega raadio-ja telestuudio.

Raamatukogu

Sotsiaalteaduste raamatukogu loodi endise ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži raamatukogude ühendamisel 2012. aasta jaanuaris ning asub hetkel Lossi 36 hoone kolmandal korrusel.

Raamatukogus leidub kirjandust näiteks ajakirjanduse, avalikkussuhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, sotsiaaltöö, riigiteaduste (sh Euroopa Liidu temaatika), avalik halduspsühholoogia, pedagoogika ja ajaloo valdkondadest. Kohapeal on kasutatavad üliõpilastööd, teatmekirjandus, statistilised materjalid ja meediauuringud. Raamatukogus on võimalus kasutada arvutit, teha koopiaid, printida ja skaneerida.

Teadus

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meedia- ja kommunikatsiooniuuringud maailma 200 parima eriala hulgas ning sotsioloogia 250 parima eriala hulgas QS World University Rankings(2018) uuringute põhjal. Alates juba 2013. aastast on Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud on olnud QS edetabelis. Teadusprojektidesse kaasatakse doktorante ja ka tudengeid ning koostööd tehakse ka teiste teadusvaldkondadega. Teadus- ja arendustöö kolm osa koos võimaliku ühisosaga teistesse sotsiaalteaduste

valdkonna distsipliinidesse

Uurimisteemad:

A. Andmetest sisuni

• Ajakirjandusuuringud, informatsioonieetika, interpersonaalne ja hariduslik

kommunikatsioon

• Poliitiline ja valitsuskommunikatsioon
• Privaatsus, sotsiaalmeedia, internetiuuringute eetika
• Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine
• Auditooriumid ja andmestumine
• Organisatsioonide informatsiooniprotsessid ja informatsioonikäitumine

B. Ühiskonnastruktuurid- ja protsessid

• Tarbimine ja igapäevaelu, tulevik
• Põlvkondade, perekondade, laste ja noorte heaolu
• Tervis ja keskkond
• Sotsiaalne stratifikatsioon
• Tsiviil-militaarne muutus
• Kogukondade vastupidavus

C. Sotsiaalsed probleemid ja riskid

• (Sotsiaal)poliitikaanalüüs, käitumine ja heaolu
• Digitaalne ja meedia kirjaoskus
• Sotsiomateriaalne muutus ja sekkumine
• Konflikt ja vägivald kui oht heaolule ja taastavale õigusmõistmisele
• Kriisijuhtimine, riskid ja strateegiline jätkusuutlikkus

Koostöö

Ühiskonnateaduste instituut teeb koostööd paljude organisatsioonide, ettevõtete, liitude ja ühingutega, sealhulgas ministeeriumide ja teiste riigiasutustega.

Instituudi teadlased on oluliselt panustanud seaduste ja riiklike arengudokumentide koostamisse ja riigi jaoks oluliste alus- ja rakendusuuringute kavandamisse, läbiviimisse ja tulemuste analüüsimisse. Ühist teadustööd tehakse ka Eesti Rahva Muuseumi, Inimõiguste Instituudi ja erasektorist näiteks AS Cyberneticaga. Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse raames on instituudil ka pikaajaline koostööleping Kaitseministeeriumi ja selle haldusalasse kuuluvate erinevate asutustega.

Tihe koostöö toimub ka meediaväljaannete ja -ettevõtetega, mis on ühtlasi üliõpilastele praktikabaasideks. Samuti kuuluvad instituudi koostööpartnerite sekka meediavaldkonnas tegutsevad liidud ja organisatsioonid, näiteks Eesti Meediakoolitajate Liit, Noorte Meediaklubi ning kommunikatsioonibürood.

Ühistööd tehakse ka mitmete liitude ja MTÜdega, näiteks vabaühenduste liiduga (EMSL), naistevarjupaikade organisatsioonide, SA Naisteühenduste Ümarlaua, Living for Tomorrow inimkaubanduse organisatsiooni ning Seksuaaltervise Liidu ja Tartu Laste Tugikeskusega.

Lisaks tehakse paljude organisatsioonidega koostööd kursuste raames. Strateegiapraktika aines teevad tudengid igal õppeaastal kommunikatsioonistrateegia reaalsele organisatsioonile. Projektipraktika kursusel teeb aga iga tudeng individuaalselt ühele organisatsioonile konkreetse projekti (üritustesari, publikatsioon, konverents jne).

Instituudil toimub koostöö ka mitmete teiste kõrgkoolidega. Bakalaureuseastmes on lisaks Tartu Ülikooli pakutavatele ainetele võimalik täiendada oma teadmisi ka Balti Filmi- ja Meediakoolist ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aasta jaanuaris TÜ ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös, vastamaks Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Kompetentsi koondamine ja loomine toimub kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. SJKK tegevuse tulemina on Kaitseministeeriumil, Kaitseväel, Kaitseliidul ja Kaitseressursside Ametil võimalik parandada ja kohandada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist.

SJKK panustab õppe-, teadus- ja arendustegevusse riigikaitse inimfaktoriga seonduva jätkusuutlikkuse valdkonnas. SJKK tegevuse tulem on pikal perioodil kriitiliselt oluline nii riigikaitse kui ka julgeoleku valdkondadele ning vajalik sisend Eesti kaitsevõime arendamisele.

Klubid ja seltsid

Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid, mis toovad kokku instituudi akadeemilise personali, vilistlased, üliõpilased ja kõik teised huvilised. Vilistlastele ning töötavatele praktikutele on klubid ja seltsid suurepäraseks võimaluseks end erialase diskussiooniga kursis hoida ning regulaarselt akadeemilises keskkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada. Üliõpilastele pakuvad klubid ja seltsid huvitavat erialast õppetöövälist kogemust ja tegevust.

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid:

• Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts

• Akadeemilise kommunikatsiooni klubi

• SÜLEM ehk Sotsioloogia Üliõpilaste Liit

• Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts

• Ühiskonnateaduste Üliõpilaste Ühing
  

Vilistlased

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane, ajakirjanik Mart Juur

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane, ajakirjanik Vahur Kersna

Vilistlased osalevad instituudi traditsioonilistel üritustel nagu õppeaasta avaaktus, rebaste tutvumisõhtu, rebaseks löömine, jõulupidu, kevadgrill, konverentsid jpm.

ÜTI vilistlaste hulgas leidub:

• ajakirjanikke – Mart Juur, Madis Jürgen, Vahur Kersna, Enno Tammer jt
• suhtekorraldajaid – Hanna Hinrikus, Ivo Rull, Daniel Vaarik jt
• meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid – Tiina Kaalep, Mart Kadastik, Aavo Kokk, Väino Koorberg, Hans H. Luik, Margus Mets, Ain Saarna jt
• kirjanikke – Maimu Berg, Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Olev Remsu, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik, Mati Unt jt
• poliitikuid – Jüri Luik, Tiit Matsulevitš, Katrin Saks jt
• teadlasi – Krista Aru, Mare Leino, Margit Sutrop jt
• sotsiaalteadlaste järelkasvu tootjaid – Anu Realo, Veronika Kalmus, Kairi Kasearu jt
• uurimiskeskustes osalejaid – Marre Karu, Märt Masso, Helen Biin, Liina Osila (Praxis) ja Mai Beilmann, Oliver Nahkur, Sille Vahaste (RAKE) jt
• linna- ja vallajuhte ja spetsialiste, hoolekandeasutuste juhte, kaitseväe tippjuhte jpt.

Kasutatud allikad

1. https://www.yti.ut.ee/et/instituut/auditoorium-215
2. https://www.yti.ut.ee/et/instituut/meie-vilistlane
3. https://tartu.postimees.ee/733196/vanas-sunnitusmajas-algas-uus-elu
4. https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone
5. https://www.yti.ut.ee/et/instituut/tu-sotsiaalteaduste-raamatukogu
6. https://www.yti.ut.ee/et/teadus
7. Raamat „Alguses oli Juhan“
8. https://www.yti.ut.ee/et/instituut/klubid-seltsid