Hanno Sillamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
RbX (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Hanno Sillamaa''' ([[9. oktoober]] [[1929]] [[Paide]] – [[28. juuni]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli eesti tehnikateadlane, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.
'''Hanno Sillamaa''' ([[9. oktoober]] [[1929]] [[Paide]] – [[28. juuni]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] tehnikateadlane ja haridustegelane. <ref name="prof"/>,
Maetud Liiva kalmistule. <ref name="liiva"/>


==Haridus==
==Haridus==
Ta lõpetas aastal [[1942]] Paide Linna Algkooli ja aastal [[1947]] kuldmedaliga [[Paide Gümnaasium]]. Aastal [[1952]] lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal. Aastatel [[1952]][[1955]] oli ta [[Lvivi Polütehniline Instituut|Lvivi Polütehnilises Instituudis]] aspirantuuris. Aastal [[1955]] kaitses ta [[tehnikakandidaat|tehnikakandidaadi]] väitekirja automaatsete mõõtesildade alal. Kandidaadikraad kinnitati aastal [[1957]].
Lõpetas Paide Linna Algkooli [[1942]] ja [[Paide Gümnaasium]]i [[1947]] Kuldmedaliga. [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal ''[[cum laude]]'' [[1952]]. [[Lvivi Polütehniline Instituut|Lvivi Polütehnilise Instituudi]] aspirant [[1952]]-[[1955]].
Täiendõpe: [[Tšehhoslovakkia]]s [[1960]], [[1964]]; [[Ungari]] Rahvavabariigis [[1964]]; [[Balti Raudtee Peatehased|M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases]] [[1975]]; [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis]] [[1975]], [[1980]], [[1984]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>


==Teaduskraad ja kutse==
==Töökäik==
tehnikateaduste kandidaat [[1955]] ([[Lvivi Polütehniline Instituut]] Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений, kinnitus [[1957]]); dotsent [[1959]]; professor [[1988]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>
Ta töötas aastatel [[1953]]–[[1955]] [[Lvivi Polütehniline Instituut|Lvivi Polütehnilises Instituudis]] assistendina. Aastatel [[1955]]–[[1956]] töötas ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] teoreetilise mehaanika kateedris assistendina, aastatel [[1956]]–[[1958]] samas kateedris vanemõpetajana. Aastatel [[1960]]–[[1966]] töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi automaatika ja telemehaanika kateedri juhataja ja dotsendina. Aastatel [[1967]]–[[1968]] ja [[1969]]–[[1970]] töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi [[Automaatika kateeder|automaatika kateedris]] vanemteadurina, aastatel [[1968]] ja [[1970]]–[[1988]] samas kateedris dotsendina ning aastatel [[1988]]–[[1992]] samas professorina.

==Teenistus==
[[Lvivi Polütehniline Instituut|Lvivi Polütehnilise Instituudi]] assistent [[1953]]-[[1955]]; [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi]] juhataja ja sektorijuhataja [[1958]]-[[1966]].
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI/TTÜ]] vanemlaborant [[1952]]; teoreetilise mehaanika kateedri assistent [[1955]]-[[1956]], vanemõpetaja [[1956]]-[[1958]]; teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent [[1958]]; automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja [[1960]]-[[1966]]; automaatika kateedri vanemteadur [[1967]]-[[1968]] ja [[1969]]-[[1970]], dotsent [[1968]] ja [[1970]]-[[1988]], professor [[1988]]-[[1992]]; automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor [[1992]]-[[1998]]; automaatikainstituudi erakorraline professor [[1998]]-[[1999]], emeriitprofessor [[1999]]-[[2004]].
Külalislektor [[Tampere]] Tehnikaülikoolis [[1975]], külalislektor ja -uurija [[Helsingi Tehnikaülikool]]is [[1983]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>

==Teadustöö põhisuunad==
Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Hanno Sillamaa oli Eesti automaatika-alase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises.
Avaldanud üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>

==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus==
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja [[1962]]-[[1987]]; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees [[1966]]-[[2000]].
Teened [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] ja kogu [[Eesti]] kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika- ja süsteemitehnika-alase õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. <ref name="prof"/>


==Tunnustused==
==Tunnustused==
[[Tallinna tehnikaülikool|TPI]] tänukiri ja mälestusmedal [[1979]]; [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] preemia [[1986]] (vektorvoltmeetria-alased tööd; kollektiiv); [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klassi teenetemärk [[1997]] (teadlane, pedagoog); [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Suur teenetemedal "Mente et Manu"|suur teenetemedal Mente et manu]] (nr 5) [[1999]]. <ref name="prof"/>, <ref name="valge"/>
* 1997 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3073}}</ref>


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==
Ta oli aastast [[1956]] abielus harfimängija [[Zvenislava Sillamaa]]ga, nende poeg on pianist ja klavessinist [[Ivo Sillamaa]], pojatütar on laulja [[Janika Sillamaa]].
Hanno sillamaa oli aastast [[1956]] abielus harfimängija [[Zvenislava Sillamaa]]ga, nende poeg on pianist ja klavessinist [[Ivo Sillamaa]], pojatütar on laulja [[Janika Sillamaa]].


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013, lk. 250-252</ref>

<ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 395-396</ref>
==Välislingid==
<ref name="valge">[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/3073/hanno-sillamaa| Teenetemärkide kavalerid]</ref>
* [http://ww2.dcc.ttu.ee/ap2012/Hanno_Sillamaa_80_1.pdf Hanno Sillamaa – 80]
<ref name="liiva">[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=158704| Liiva kalmistu]</ref>
}


{{JÄRJESTA:Sillamaa, Hanno}}
{{JÄRJESTA:Sillamaa, Hanno}}

Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 11:07

Hanno Sillamaa (9. oktoober 1929 Paide28. juuni 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane. [1], Maetud Liiva kalmistule. [2]

Haridus

Lõpetas Paide Linna Algkooli 1942 ja Paide Gümnaasiumi 1947 Kuldmedaliga. Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal cum laude 1952. Lvivi Polütehnilise Instituudi aspirant 1952-1955. Täiendõpe: Tšehhoslovakkias 1960, 1964; Ungari Rahvavabariigis 1964; M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1975, 1980, 1984. [1], [3]

Teaduskraad ja kutse

tehnikateaduste kandidaat 1955 (Lvivi Polütehniline Instituut Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений, kinnitus 1957); dotsent 1959; professor 1988. [1], [3]

Teenistus

Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent 1953-1955; ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi juhataja ja sektorijuhataja 1958-1966. TPI/TTÜ vanemlaborant 1952; teoreetilise mehaanika kateedri assistent 1955-1956, vanemõpetaja 1956-1958; teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent 1958; automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja 1960-1966; automaatika kateedri vanemteadur 1967-1968 ja 1969-1970, dotsent 1968 ja 1970-1988, professor 1988-1992; automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor 1992-1998; automaatikainstituudi erakorraline professor 1998-1999, emeriitprofessor 1999-2004. Külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis 1975, külalislektor ja -uurija Helsingi Tehnikaülikoolis 1983. [1], [3]

Teadustöö põhisuunad

Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Hanno Sillamaa oli Eesti automaatika-alase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises. Avaldanud üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö. [1], [3]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

TPI tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja 1962-1987; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees 1966-2000. Teened TTÜ ja kogu Eesti kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika- ja süsteemitehnika-alase õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. [1]

Tunnustused

TPI tänukiri ja mälestusmedal 1979; Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia 1986 (vektorvoltmeetria-alased tööd; kollektiiv); Valgetähe V klassi teenetemärk 1997 (teadlane, pedagoog); TTÜ suur teenetemedal Mente et manu (nr 5) 1999. [1], [4]

Isiklikku

Hanno sillamaa oli aastast 1956 abielus harfimängija Zvenislava Sillamaaga, nende poeg on pianist ja klavessinist Ivo Sillamaa, pojatütar on laulja Janika Sillamaa.

Viited

{{viited|allikad= [3] [1] [4] [2] }

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 395-396
  2. 2,0 2,1 Liiva kalmistu
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013, lk. 250-252
  4. 4,0 4,1 Teenetemärkide kavalerid