Dadaism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{See artikkel|räägib kunstivoolust; ajakirja kohta vaata artiklit [[Dada (ajakiri)]]; USA alternatiivroki ansambli kohta vaata artiklit [[Dada (ansambel)]]}}
[[File:Grand opening of the first Dada exhibition, Berlin, 5 June 1920.jpg|pisi|Esimese dadaistliku kunsti näituse avamine 5. juunil 1920 Berliinis.]]
'''Dadaism''' on modernistlik [[kirjandusvool|kirjandus-]] ja [[kunstivool]], mis tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Šveits]]is [[Zürich]]is ning oli valitsevaks aastatel [[1916]]–[[1922]]. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka [[maalikunstnik]]ke, teiste seas [[Tristan Tzara]], [[Hans Arp]], [[Marcel Janco]]. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka [[New York|New Yorgis]] ja selle eesotsas olid [[Marcel Duchamp]], [[Francis Picabia]] ja [[Man Ray]].

Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. [[Ratsionalism]] ja [[loogika]] kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressimüüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.

Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.

== Dadaismi tunnused ==
== Dadaismi tunnused ==
*mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
*mängulisus, mõnitamine ja pilkamine

Redaktsioon: 10. oktoober 2018, kell 14:13

 See artikkel räägib kunstivoolust; ajakirja kohta vaata artiklit Dada (ajakiri); USA alternatiivroki ansambli kohta vaata artiklit Dada (ansambel)

Esimese dadaistliku kunsti näituse avamine 5. juunil 1920 Berliinis.

Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Esimese maailmasõja ajal Šveitsis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 19161922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, teiste seas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.

Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. Ratsionalism ja loogika kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressimüüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.

Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.

Dadaismi tunnused

  • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
  • agressiivne suhtlemine publikuga
  • provokatsioonid
  • luule visuaalse külje tähtsustamine
  • kõlaefektidele rajatud luuletused
  • automaatkirjutamise rakendamine
  • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine

Dadaistid laenasid ilma valehäbita teistelt suundadelt – kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.

Tuntuim dadaistlik luuletaja oli Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.

Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt – dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.

Välislingid