Dadaism: erinevus redaktsioonide vahel

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012)
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib kunstivoolust; ajakirja kohta vaata artiklit Dada (ajakiri); USA alternatiivroki ansambli kohta vaata artiklit Dada (ansambel)

Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Esimese maailmasõja ajal Šveitsis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916–1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, teiste seas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.

Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. Ratsionalism ja loogika kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressimüüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.

Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.

Dadaismi tunnused

mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressiivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine

Dadaistid laenasid ilma valehäbita teistelt suundadelt – kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.

Tuntuim dadaistlik luuletaja oli Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.

Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt – dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.

Välislingid

Kes on dadaistid?, Looming nr 6 1931

v r Lääne-Euroopa kujutav kunst
Vanaaeg	Minoiline Mükeene Kreeka Eelgeomeetriline stiil Geomeetriline stiil Arhailine ajajärk Mustafiguuriline stiil Punasefiguuriline stiil Klassikaline ajajärk Hellenistlik ajajärk Indo-Kreeka hellenism Gandhāra kunst Sküüdi kunst Ibeeria skulptuur Etruski Keldi Rooma Vabariigi ajajärk gallorooma kunst Pompei stiilid Flaviuse ajajärk Traianuse ajajärk
Keskaeg	Hilisantiigi kunst Varakristlik kunst Kopti kunst Rahvasterännuaja kunst Anglosakside kunst Hunnide kunst insulaarstiil Langobardide kunst Läänegootide kunst Viikingite kunst Bütsantsi kunst Mosaraabia kunst Repoblación Merovingide kunst Karolingide kunst Ada grupp Ottode kunst Romaanika Maasi koolkond Hispaania romaanika Sitsiilia romaanika Opus Anglicanum Gootika Rahvusvaheline gootika Lucca koolkond Siena koolkond Mudéjar-stiil Novgorodi koolkond Mappa mundi
Renessanss	Itaalia renessanss Eelrenessanss (trecento) Firenze koolkond Pittura infamante Vararenessanss (quattrocento) Ferrara koolkond Forli koolkond Veneetsia koolkond Di sotto in sù Kõrgrenessanss (cinquecento) Bologna koolkond Itaalia manerism Renessanss põhja pool Alpe Madalmaade maalikoolkond Genti-Brügge koolkond Põhjamaade manerism Saksa renessansskunst Kölni koolkond Doonau koolkond Madalmaade renessansskunst Antwerpeni manerism Romanistid Vaikelu Trompe-l'oeil Kreeta koolkond (ikoon) Turquerie Fontainebleau koolkond
17. sajand	Barokk Flaami 17. sajandi maalikunst Karavadžistid Utrechti karavadžistid Tenebrism Quadratura Louis XIII stiil Luterlik barokk Stroganovide koolkond (ikoon) Animalistid Madalmaade kuldajastu maalikunst Delfti koolkond Louis XIV stiil George'i stiil Kuninganna Anne'i stiil Adamstiil Barokk-klassitsism Louis XIV stiil Poussinistid ja rubenistid Heroiline maastikumaal
18. sajand	Rokokoo Rocaille Louis XV stiil Friedrichi rokokoo Chinoiserie Fête galante Klassitsism Goût grec Louis XVI stiil Adamstiil Direktooriumistiil Picturesque
Koloniaalstiilid	Afroameerika kunst Filipiinide kunst Letras y figuras Tipos del País Aasia koloniaalbarokk Ladina-Ameerika kunst Casta Chilote koolkond Cuzco koolkond Quito koolkond Ladina-Ameerika barokk
19. sajand	Romantism Natsareenlased Purismo Shoreham Ancients Düsseldorfi koolkond Prerafaeliidid Hudsoni jõe koolkond Luminism Orientalism Norwichi koolkond Ampiirstiil Historitsism Biidermeier Realism Barbizoni koolkond Costumbrismo Verismo Akademism Müncheni koolkond Uusromantism Rahvusromantism Peredvižnikud La Belle Époque Impressionism Estetism Arts and Crafts Art pottery Tonalism Dekadents Sümbolism Rumeenia sümbolism Vene sümbolism Vulkaanikoolkond Les Arts incohérents Postimpressionism Neoimpressionism Divisionism Puäntillism Les Nabis Süntetism Pont-Aveni koolkond Cloisonnism Ameerika barbizoonlased California tonalism Costumbrismo
20. sajand	Art Nouveau Naivism Setsessionism Müncheni Sezession Viini Sezession Berliini Sezession Sonderbund Pennsylvania impressionistid Mir Iskusstva The Ten Fovism Ekspressionism Die Brücke Der Blaue Reiter Noucentisme Deutscher Werkbund American Realism Ashcan School Kubism protokubism Orfism A Nyolcak Neue Künstlervereinigung München Futurism Kubofuturism Art Deco Metafüüsiline maal Lutšism Productivism Sünkromism Vortitsism Dadaism Neoplastitsism De Stijl Purism Uusklassitsism Bauhaus Kinetism Uusasjalikkus Sürrealism Pretsisionism Sotsiaalne realism Sotsialistlik realism Abstraktne ekspressionism Color Field Abstraktsionism Lüüriline abstraktsionism CoBrA Action painting Meediakunst Popkunst Lettrism Uusdadaism Opkunst Uusrealism Kontseptuaalkunst Maakunst Videokunst Minimalism Fluxus Fotorealism Performance Installatsioonikunst Art brut Uusekspressionism Lowbrow
21. sajand	Hüperrealism Uusfuturism Stuckism Superflat
Seotud artiklid	Kunstirühmituste loend Moodne kunst Modernism Postmodernistlik kunst Avangardism

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
+{{See artikkel|räägib kunstivoolust; ajakirja kohta vaata artiklit [[Dada (ajakiri)]]; USA alternatiivroki ansambli kohta vaata artiklit [[Dada (ansambel)]]}}
+[[File:Grand opening of the first Dada exhibition, Berlin, 5 June 1920.jpg|pisi|Esimese dadaistliku kunsti näituse avamine 5. juunil 1920 Berliinis.]]
+'''Dadaism''' on modernistlik [[kirjandusvool|kirjandus-]] ja [[kunstivool]], mis tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Šveits]]is [[Zürich]]is ning oli valitsevaks aastatel [[1916]]–[[1922]]. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka [[maalikunstnik]]ke, teiste seas [[Tristan Tzara]], [[Hans Arp]], [[Marcel Janco]]. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka [[New York|New Yorgis]] ja selle eesotsas olid [[Marcel Duchamp]], [[Francis Picabia]] ja [[Man Ray]].
+Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. [[Ratsionalism]] ja [[loogika]] kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressimüüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.
+Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.
 == Dadaismi tunnused ==
 *mängulisus, mõnitamine ja pilkamine

Redaktsioon: 10. oktoober 2018, kell 14:13

Dadaismi tunnused

Välislingid