Varajased pilvelõhkujad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. oktoober 2018, kell 13:46

Esmased kõrghooned rajati modernismieelselt aastatel 1884–1939 enamasti Ameerika Ühendriikide põhiasustusega Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas Manhattani saarel New York Citys, mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. 1939. aastaks olid varajaselt kõrghoonestatud USA linnad lisaks põhiliselt New Yorgi ja Chicago kõrval veel: Philadelphia, Detroit, Los Angeles, Cleveland, Boston, St. Louis, Baltimore, Pittsburgh, San Francisco, Buffalo, New Orleans, Minneapolis, Cincinnati, Newark, Houston, Seattle, Rochester, Columbus, Dallas, Memphis, St. Paul, Toledo, San Antonio, Providence, Oklahoma City, Miami, Hartford, Tulsa, Albany, Kansas City ja Atlantic City. Kanada linnadest kõrghoonestati esimestena: Montréal, Toronto ning Vancouver.

Nood kõrghooned, mida kõnekeeles kutsutakse pilvelõhkujateks, olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikud klaaslahendused. Hoonete aknaavadega fassaadid olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid terasest raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux-arts ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest.

1939. aasta lõpuks oli üle maailma teadaolevalt kokku tarindatud vähemalt 1281 üle 45-meetri kõrgust hoonet.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ http://skyscraperpage.com/diagrams/?searchID=82775402

[1] ttp://skyscraperpage.com/diagrams/?searchID=82775402

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Fail:Woolworth Building and City Hall Park, New York City 1910s retouched.png|228px|pisi|[[Alam-Manhattan]]i kõrghoonestus umbes Esimese maailmasõja aegu, mil maailmalinna [[New York]]i domineeris kaubanduskatedraaliks kutsutud uusgootistiilis [[Woolworth Building]].]]
 [[Pilt:Detroit Photographic Company (0645).jpg|thumb|228px|Ikooniline [[Flatiron Building]] [[Manhattan]]il, vahetult pärast valmimist aastal 1903.]]
-'''Esmased kõrghooned''' rajati [[modernsim]]ieelselt aastatel [[1884]]–[[1939]] enamasti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] põhiasustusega [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|Idarannikul]] ja sisemaal [[Kesk-Lääs|Kesk-Läänes]]. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas [[Manhattan]]i saarel [[New York|New York City]]s, mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. 1939. aastaks olid varajaselt kõrghoonestatud USA linnad lisaks põhiliselt [[New York|New Yorgi]] ja [[Chicago]] kõrval veel: [[Philadelphia]], [[Detroit]], [[Los Angeles]], [[Cleveland]], [[Boston]], [[St. Louis]], [[Baltimore]], [[Pittsburgh]], [[San Francisco]], [[Buffalo]], [[New Orleans]], [[Minneapolis]], [[Cincinnati]], [[Newark]], [[Houston]], [[Seattle]], [[Rochester (New York)|Rochester]], [[Columbus]], [[Dallas]], [[Memphis (Tennessee)|Memphis]], [[Saint Paul (Minnesota)|St. Paul]], [[Toledo]], [[San Antonio]], [[Providence]], [[Oklahoma City]], [[Miami]], [[Hartford]], [[Tulsa]], [[Albany]], [[Kansas City]] ja [[Atlantic City]]. [[Kanada]] linnadest kõrghoonestati esimestena: [[Montréal]], [[Toronto]] ning [[Vancouver]].
+'''Esmased kõrghooned''' rajati [[modernism]]ieelselt aastatel [[1884]]–[[1939]] enamasti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] põhiasustusega [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|Idarannikul]] ja sisemaal [[Kesk-Lääs|Kesk-Läänes]]. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas [[Manhattan]]i saarel [[New York|New York City]]s, mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. 1939. aastaks olid varajaselt kõrghoonestatud USA linnad lisaks põhiliselt [[New York|New Yorgi]] ja [[Chicago]] kõrval veel: [[Philadelphia]], [[Detroit]], [[Los Angeles]], [[Cleveland]], [[Boston]], [[St. Louis]], [[Baltimore]], [[Pittsburgh]], [[San Francisco]], [[Buffalo]], [[New Orleans]], [[Minneapolis]], [[Cincinnati]], [[Newark]], [[Houston]], [[Seattle]], [[Rochester (New York)|Rochester]], [[Columbus]], [[Dallas]], [[Memphis (Tennessee)|Memphis]], [[Saint Paul (Minnesota)|St. Paul]], [[Toledo]], [[San Antonio]], [[Providence]], [[Oklahoma City]], [[Miami]], [[Hartford]], [[Tulsa]], [[Albany]], [[Kansas City]] ja [[Atlantic City]]. [[Kanada]] linnadest kõrghoonestati esimestena: [[Montréal]], [[Toronto]] ning [[Vancouver]].
 Nood kõrghooned, mida kõnekeeles kutsutakse [[Pilvelõhkuja|pilvelõhkujateks]], olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed [[postmodernism|postmodernistlikud]] klaaslahendused. Hoonete aknaavadega [[fassaad]]id olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid [[Teras|terasest]] raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva [[Uusbarokk|''beaux-arts'']] ning eksootiliselt elegantse [[Art déco|''art déco'']] arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud [[Historitsism|historitsistlikud]] esteetikad, nagu algselt populaarne [[uusgootika]]. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest.