Elektroonikalülitus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.
'''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt või muul viisil ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.


Valdav osa elektroonikalülitusi valmistatakse tänapäeval [[mikroelektroonika|mikroelektroonikas]] kasutatavate võtetega [[integraallülitus]]tena.
Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]teks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).


[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud elektroonikalülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.
Valdav osa [[mikroelektroonika]] lülitusi valmistatakse tänapäeval [[integraallülitus]]tena.


== Elektroonikalülituste liigid ==
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.
Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]teks (näiteks [[instrumentaalvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).


== Elektroonikalülituste skeemid ==
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[tingmärk]]ide (skeemitähiste) abil [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]i või [[ühendusskeem]]ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[operatsioonvõimendi]].
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[tingmärk]]ide (skeemitähiste) abil [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]i või [[ühendusskeem]]ina.

Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid, antennid, elektromagnetid, mootorid jms. Kuid nendeks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, võivad olla ka üksikud aktiivsed komponendid, mis on seadme funktsioneerimise seisukohalt väga olulised, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[operatsioonvõimendi]].


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 4. oktoober 2018, kell 00:08

Elektroonikalülitus on omavahel elektriliselt või muul viisil ühendatud elektroonikakomponentide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.

Valdav osa elektroonikalülitusi valmistatakse tänapäeval mikroelektroonikas kasutatavate võtetega integraallülitustena.

Trükkplaadil kokku monteeritud elektroonikalülitusi nimetatakse trükilülituseks.

Elektroonikalülituste liigid

Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas analoogsignaali või digitaalsignaali, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks instrumentaalvõimendi) ja digitaallülitusteks (näiteks mikroprotsessor).

Elektroonikalülituste skeemid

Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt tingmärkide (skeemitähiste) abil skeemide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina.

Ka seadme plokkskeem (struktuuriskeem) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid, antennid, elektromagnetid, mootorid jms. Kuid nendeks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, võivad olla ka üksikud aktiivsed komponendid, mis on seadme funktsioneerimise seisukohalt väga olulised, näiteks komparaator või operatsioonvõimendi.

Vaata ka