Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
→Liikmed: minor change |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti [[Juunipööre|1940. aasta riigipöörde]] järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega [[15. november|15. novembril]] [[1940]] kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu.<ref name="EKL" /> |
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti [[Juunipööre|1940. aasta riigipöörde]] järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega [[15. november|15. novembril]] [[1940]] kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu.<ref name="EKL" /> |
||
| ⚫ | == Liikmed1932. aasta seisuga kuulus ühingusse 36 kunstnikku: [[Ants Laikmaa|Ants Laipman (Laikmaa)]], [[Kristjan Raud]], [[Adamson-Eric]], [[Peet Aren]], [[Nikolai Bergholz|Nikolai Bergholtz (Bergholz)]], [[Karl Burman]], [[Paul Burman]], [[Julius Gentalen]], [[Johannes Greenberg]], [[Herman Halliste]], [[August Jansen]], [[Andrei Jegorov]], [[Elisabeth Hoerschelmann|Elisabeth Höerschelmann]], [[Karl Hoerschelmann|Karl Höerschelmann]], [[Roman Haavamägi|Roman Espenberg]] (Haavamägi), [[Ellen Kingo-Espenberg]], [[Arnold Kalmus]], [[Anatoli Kaigorodov|Anatoli Kaigarodoff]], [[August Kilgas]], [[Hans Kuusik]], [[Jaan Koort]], [[Aleksander Kulkoff]], [[Hugo Lepik]], [[Roman Nyman]], [[Eduard Ole]], [[Ludvig Oskar]], [[Voldemar Päts]], [[August Pulst]], [[Günther Reindorff]], [[Konstantin Štšerbakov|Konstantin Šerbakoff]] (Süvalo), [[Eduard Taska]], [[Gori (karikaturist)|Gori]], [[Kristjan Teder]], [[Anatoli Liivard]], [[Eduard Wiiralt]], Franz Wollmüller ja [[Klara Zeidler]].<ref>Eestis üle 125 kunstniku - Päevalehe lisa Kratt, 14.03.1932 nr 11</ref>== |
||
== Liikmed == |
|||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] |
*[[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] |
||
Redaktsioon: 2. oktoober 2018, kell 17:37
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) asutati Tallinnas 1922. aasta märtsis Eesti professionaalseid kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina.
Esimesed sammud Peterburis kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid Noor-Eesti Tartus ning Kunsti Selts Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda. 1918. aastal asutati Tartus kunstiühing Pallas.
1919 kutsusid Anton Starkopf, August Jansen, Ado Vabbe, Roman Espenberg jt kokku Eesti kunstnike I ülemaalise kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning professionaalseid muresid. Arutleti, kuidas olla abiks riiklikule kunstikorraldusele, millega tegeles Haridusministeeriumi kunstiosakond.
Eesti kunstnike II ülemaalisel kongressil 1921. aasta sügisel tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, Johannes Greenberg ja Rudolf Sepp ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus 14. märtsil 1922.
EKKKÜ esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 Eesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valiti EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäituse.
Esimene EKKKÜ kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, Arnold Kalmus, Märt Laarman, August Kilgas ja Jaan Koort. Samal koosolekul otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond.
EKKKÜ jätkas edukaks osutunud näituste regulaarset korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel, oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid Eesti Kunstnikkude Liidu, mis konkureeris EKKKÜ-ga. Eriarvamuste lahendamiseks kutsuti 1923. aasta kevadel kokku Eesti kunstnike III ülemaaline kongress. Kongressist võtsid osa pea kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnistati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks.
Kui asutati Kujutava Kunsti Sihtkapital, kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat.
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.[1] 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta.[1]
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu.[1]
Liikmed1932. aasta seisuga kuulus ühingusse 36 kunstnikku: Ants Laipman (Laikmaa), Kristjan Raud, Adamson-Eric, Peet Aren, Nikolai Bergholtz (Bergholz), Karl Burman, Paul Burman, Julius Gentalen, Johannes Greenberg, Herman Halliste, August Jansen, Andrei Jegorov, Elisabeth Höerschelmann, Karl Höerschelmann, Roman Espenberg (Haavamägi), Ellen Kingo-Espenberg, Arnold Kalmus, Anatoli Kaigarodoff, August Kilgas, Hans Kuusik, Jaan Koort, Aleksander Kulkoff, Hugo Lepik, Roman Nyman, Eduard Ole, Ludvig Oskar, Voldemar Päts, August Pulst, Günther Reindorff, Konstantin Šerbakoff (Süvalo), Eduard Taska, Gori, Kristjan Teder, Anatoli Liivard, Eduard Wiiralt, Franz Wollmüller ja Klara Zeidler.[2]
Vaata ka
Viited
Allikad
- Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhingu viis aastat : EKKKY. Toimetanud Märt Laarmann. Tallinn: [Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhing], 1927. (sisaldab August Janseni artiklit "EKKKY synnist")
- E. Ratnik, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja Tartu Kunstnikud, TKM kogude teatmik, Tartu, 1988, lk 43-72.