Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk
Andrus Kivirähk 10. veebruaril 2014 esinemas üritusel "teater/keel" Eesti Draamateatri maalisaalis
Sündinud	17. august 1970 Tallinn, Eesti
Haridus	Tartu Ülikool

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik.

Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal.

Kivirähk osales 1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Isamaa kandidaadina ja sai 455 häält.

Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste.

Tema raamatut "Rehepapp" oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks nii 2015. kui ka 2016. aastal.

Looming

Raamatud

Andrus Kivirähk Estonia maja juubelipidustuste raames autogrammitunnis raamatu "Liblikas" uustrükki tutvustamas 12. septembril 2013

• "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täiendatud trükid 2001, 2008 ja 2013 Varrak)
• "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000, 2007 ja 2014 Tänapäev); vene keeles "Жираф" (KPD 2008)
• "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho)
• "Kalevipoeg" (1997, BNS)
• "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu)
• "Pagari piparkook" (1999, Kupar)
• "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum, 2013 Varrak)
• "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sīms un noslēpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles "Сирли, Сийм и секреты" (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010)
• "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega; 2000, Tänapäev)
• "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014)
• "Sibulad ja šokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga)
• "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002)
• "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak, 2012 Eesti joonisfilm)
• "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen)
• "Vargamäe vanad ja noored" (2003)
• "Limpa ja mereröövlid" (2004); vene keeles "Лимпа и пираты" (Varrak 2009)
• "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat")
• "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004)
• "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega)
• "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega)
• "Jutud" (kogumik; 2005)
• "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005)
• "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005)
• "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus)
• "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm); läti keeles "Lote no Izgudrotāju ciema" (Zvaigzne ABC 2010)
• "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007); läti keeles "Vīrs, kas zināja čūskuvārdus" (Lauku Avīze 2011); , tšehhi keeles "Muž, ktery rozumel hadi reči" (Kniha zlin 2011); prantsuse keeles "L´homme qui savait la langue des serpents" (Attila 2012)
• "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater)
• "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater)
• "Kaka ja kevad" (2009, Varrak); vene keeles "Весна и какашка" (Varrak 2010); läti keeles "Kaka un pavasaris" (Liels un mazs 2012)
• "Jumala lood" (2009, Eesti Päevaleht)
• "Vombat" (näidendiraamat; 2011)
• "Kevadine Luts" (2012, Loomingu Raamatukogu)
• "Lood" (2012, Eesti Keele Sihtasutus)
• "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" (2013, Eesti Keele Sihtasutus)
• "Konna musi" (2013, Varrak)
• "Suur Tõll" (2014, Varrak)
• "Karneval ja kartulisalat" (2015, Varrak)
• "Inimväärne elu" (2015)
• "Oskar ja asjad" (2015)
• "Tilda ja tolmuingel"(2018,Apollo)

Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois – groteskia virolaista proosaa" (Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino).

Näidendid

Andrus Kivirähk oma raamatusse "Lood" autogramme jagamas 9. oktoobril 2012

• "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992; lavastaja Eero Spriit ja Ugalas 2009, lavastaja Peeter Tammearu)
• "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
• "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994)
• "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995)
• "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996)
• "Atentaat" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997)
• "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997)
• "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998)
• "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja)
• "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001)
• "Rehepapp" (lavastatud Võru Teatriateljee egiidi all Metsavenna Talu saeveskis 2001; lavastaja Taago Tubin)
• "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
• "Rehepapp ja näärisokk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001)
• "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas
• "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik)
• "Romeo ja Julia" (lavastatud Vanemuises; lavastaja Mati Unt)
• "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin
• "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja)
• "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
• "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots)
• "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu Kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
• "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo)
• "Keiserlik kokk" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2008, lavastaja Ingomar Vihmar)
• "Ingel, ingel vii mind taeva" (lavastatud VAT Teatris 2009; lavastaja Aare Toikka)
• "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo)
• "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" (lavastatud Eesti Draamateatris 2010; lavastaja Merle Karusoo)
• "Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel" (lavastatud Eesti Draamateatris 2010; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
• "Valged daamid" (lavastatud 2011, lavastaja Merle Karosoo)
• "Karin ja Pearu" (lavastatud VAT Teatris 2012; lavastaja Aare Toikka)
• "Kaheksa varbaga kuningas" (lavastatud teatris KukunIkka 2012; lavastaja Kalju Orro)
• "Kevadine Luts" (lavastatud Eesti Draamateatris 2012; lavastaja Uku Uusberg)
• "Köster" (lavastatud Tallinna Linnateatris 2016; ise ka lavastaja ja muusikaline kujundaja)
• "Alias" (lavastatud VAT Teatris 2016; lavastaja Aare Toikka)
• "Vaimude tund Koidula tänavas" (lavastatud Eesti Draamateatris 2017; lavastaja Priit Pedajas)
• "Kaarnakivi perenaine"

Stsenaariumid

• "Setu vurle küüsis" (1993)
• Seitsmeosaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994–1995)
• "Keegi veel" (1997)
• "Tom ja Fluffy" (1997)
• "Libarebased ja kooljad" (1998)
• "Saamueli Internet" (2000)
• "Lotte reis lõunamaale" (2000)
• "Lepatriinude jõulud" (2001)
• Telelavastus "Minu veetlev Kunder" (2003)
• "Leiutajateküla Lotte" (2006)
• "Lotte ja kuukivi saladus" (2011)

Tunnustused

• 1993: Lutsu huumoripreemia
• 1995, 2000, 2006, 2014: Eesti kirjanduse aastapreemia
• 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
• 2000: Tammsaare romaanipreemia
• 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind
• 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
• 2006: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid")
• 2008: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
• 2008 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Mees, kes teadis ussisõnu")
• 2008: Eesti ulmeauhind Stalker – parim algupärane raamat
• 2010: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")
• 2011, 2013 : Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia
• 2013: Kultuurkapitali kirjanduspreemia
• 2014: Le Grand Prix de l’Imaginaire – parim välismaine romaan ("L'homme qui savait la langue des serpents")
• 2016: Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind "Oskar ja asjad"

Isiklikku

Andrus Kivirähki ema on endine nukunäitleja Ingrid Kivirähk (sündinud 1931). Tema vend on sotsioloog Juhan Kivirähk.

Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin Kivirähk, Liisa Kivirähk ja Teele Kivirähk. Neil on papillonitõugu koer Robin.

Välislingid

• Andrus Kiviräha tekste
• Fotod
• Andrus Kivirähk. Augustivalgus, ETV (intervjuu Urmas Otile)
• Eva Kübar: "Näidendeid on palju vaja, romaane jõuab veel sada aastat lugeda" Postimees, 10. jaanuar 2009
• Ülo Külm: Usutlus: Andrus Kivirähk: ­"Kirjanduses ei saa ­erinevaid autoreid ­mõõta!" Nelli Teataja, 3. veebruar 2012
• Uue romaani "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" esitlus Rahvusraamatukogus, vestlevad Andrus Kivirähk ja Mart Juur. Arvustus.com, 04. aprill 2013
• NAERA UUESTI: Juure ja Kivirähu õel huumor vürtsitas euroõhtut: pähe said nii paksud, geid kui ka Jaak Madison, www.Publik.ee, 20. mai 2015
• Veiko Märka: Andrus Kivirähk. Väliselt tagasihoidlik, silmapaistmatu ja ebateatraalne – aga millised ideed! Eesti Päevaleht, 9. detsember 2016