Koer (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
P Kaitsti "Koer (perekond)" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 15. jaanuar 2018, kell 15:19 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 15. jaanuar 2018, ke... |
Resümee puudub |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
*''Canis dingo'' ehk ''Canis antarcticus'' ([[dingo]]), [[Austraalia]]s ja [[Uus-Guinea]]s |
*''Canis dingo'' ehk ''Canis antarcticus'' ([[dingo]]), [[Austraalia]]s ja [[Uus-Guinea]]s |
||
*''Canis lupus'' ([[hunt]] ehk [[hallhunt]] ehk [[susi]]), [[Euraasia]]s peale kagunurga troopiliste metsade, [[Egiptus]]es ja [[Liibüa]]s, [[Alaska]]s, [[Gröönimaa]]l, [[USA]]-s peale kagunurga ja suurema osa [[California]]st, [[Mehhiko]] kõrgmaadel |
*''Canis lupus'' ([[hunt]] ehk [[hallhunt]] ehk [[susi]]), [[Euraasia]]s peale kagunurga troopiliste metsade, [[Egiptus]]es ja [[Liibüa]]s, [[Alaska]]s, [[Gröönimaa]]l, [[USA]]-s peale kagunurga ja suurema osa [[California]]st, [[Mehhiko]] kõrgmaadel |
||
*''Canis familiaris'' ([[koer]] ehk |
*''Canis familiaris'' ([[koer]] ehk kodukoer) |
||
**''Canis familiaris inostranzewi'' ([[Inostrantsevi koer]]) |
**''Canis familiaris inostranzewi'' ([[Inostrantsevi koer]]) |
||
**''Canis familiaris matris optimae'' ([[pronksikoer]]) |
**''Canis familiaris matris optimae'' ([[pronksikoer]]) |
||
**''Canis familiaris palustris'' ([[turbakoer]] ehk [[sookoer]]) |
**''Canis familiaris palustris'' ([[turbakoer]] ehk [[sookoer]]) |
||
Redaktsioon: 30. september 2018, kell 18:44
| Koer | |
|---|---|
 Canis lupus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Koerlased Canidae |
| Perekond |
Koer Canis |
Koer (Canis) on loomade perekond kiskjaliste seltsist koerlaste sugukonnast.
Eestikeelse nimetuse asemel on käibel ladinakeelne nimetus, sest hunte, koiotte ja šaakaleid ei nimetata tavaliselt koerteks.
Taksonoomia
Koera perekonnas on järgmised liigid (kodukoeral on näidatud ka mõned kunagised alamliigid):
- Canis adustus (vöötšaakal), avamaadel Senegalist Somaaliani ning Namiibias ja Lõuna-Aafrika Vabariigi idaosas
- Canis aureus (šaakal ehk harilik šaakal), Balkani poolsaarest Tai ja Sri Lankani, Marokost Egiptuseni ja Tansaania põhjaosani
- Canis dingo ehk Canis antarcticus (dingo), Austraalias ja Uus-Guineas
- Canis lupus (hunt ehk hallhunt ehk susi), Euraasias peale kagunurga troopiliste metsade, Egiptuses ja Liibüas, Alaskas, Gröönimaal, USA-s peale kagunurga ja suurema osa Californiast, Mehhiko kõrgmaadel
- Canis familiaris (koer ehk kodukoer)
- Canis familiaris inostranzewi (Inostrantsevi koer)
- Canis familiaris matris optimae (pronksikoer)
- Canis familiaris palustris (turbakoer ehk sookoer)
- Canis familiaris poutiatini (Putjatini koer)
- Canis latrans (koiott ehk preeriahunt, Alaskast Nova Scotia ja Panamani
- Canis mesomelas (mustselg-šaakal), avamaadel Sudaanist Lõuna-Aafrika Vabariigini
- Canis rufus (tume hunt), Texase keskosast Pennsylvania lõunaosa ja Floridani
- Canis simensis (etioopia hunt), Etioopia keskosa mägedes)
Dingo arvatakse sageli koera liigi alla.
On pakutud ka niisugust koera perekonna käsitust, mille järgi perekond koer hõlmab alamperekondadena perekonnad koer, rebane (sealhulgas fennek ja hallrebane), polaarrebane, Lycalopex, Pseudalopex, pamparebane, Cerdocyon ja Atelocynus.
Etioopia hunt arvatakse mõnikord eraldi perekonnaks või alamperekonnaks.
Kodukoer arvatakse mõnikord hundi liiki.
Tumedat hunti on pakutud hundi alamliigiks.
Väikeste huntide populatsiooni Egiptuses ja Liibüas peeti enne 1981. aastat šaakali alamliigiks Canis aureus lupaster.
Hunt, tume hunt, ja koer ristuvad omavahel. Tõenäoliselt ei ole nendel omavahel põlvnemissuhteid, vaid nad põlvnevad kõik ühisest esivanemast.
Perekond Canis ilmus pliotseenis.
Iseloomustus
Perekonna Canis esindajatel on suhteliselt kõrge keha, pikad jalad ning kohev silindrikujuline saba.
Pupillid on eredas valguses tavaliselt ümarad.
Kuigi enamikul liikidel on saba lähedal lõhnanääre, ei tekita see nii vänget lõhna nagu rebase perekonna liikidel.
Koljul on suured otsmiku-urked ja oimuharjad on lähestikku, ühinedes sageli noolharjaks. Näokolju on koera perekonnal (välja arvatud etioopia hundil) suhteliselt lühem kui perekondadel rebane ja Pseudalopex.
Emasloomadel on 8 või 10 rinnanääret.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Canis |