Messerschmitt Bf 110E-2/N: erinevus redaktsioonide vahel
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
| 91. rida: | 91. rida: | ||
*[[Roy Conyers Nesbit]] ja [[Georges Van Acker]], "Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". [[Inglise keel]]est tõlkinud [[Hillar Tali]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2009]] |
*[[Roy Conyers Nesbit]] ja [[Georges Van Acker]], "Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". [[Inglise keel]]est tõlkinud [[Hillar Tali]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2009]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Saksa sõjalennukid]] |
||
[[Kategooria:Luftwaffe]] |
|||
Redaktsioon: 29. september 2018, kell 18:40
Messerchmitt Bf 110E-2/N ehk Me110E-2/N ehk Me110 oli Kolmanda Reich 'i kahemootorilise kaughävituspommitaja Messerchmitt Bf 110-e variant, mida tootis Messerschmitt AG.
Messerchmitt Bf 110-t kasutas Teises maailmasõjas ka Luftwaffe.
Modifikatsioon Bf 110E E oli konstrueeritud hävituslennukina (Zerstörer Jabo), esimene E Bf 110 E-1, oli varustatud algselt Daimler-Benz DB 601B lennukimootoritega ja hiljem toimus üleminek DB 601P-ele. Ühe allika kohaselt väljastas tehas ajavahemikus 1940. aasta august kuni 1942. aasta jaanuar ühtekokku 856 Bf 110E.[1]
Heßi Bf 110E-2/N
Pikemalt artiklis Heßi Šotimaa lend (mai 1941)- Pikemalt artiklis Rudolf Heß#Lennukid#Messerschmittid
Üht Messerchmitt Bf 110E-2/N-i teatakse ka Heßi lennukina. Lennuki tehasenumber oli 3869. Lennuki ninas oli neli kuulipildujat, kuid tema lennul olid need laskemoonata.[2]
- Bf 110E-2/N mõõtmed
- Siruulatus 16,30 m
- pikkus 12,10 m
- kõrgus 3,9 m
- kandepind 38,40 m2.[3]
- Bf 110E-2/N mootorid
Sellel lennukitüübil oli ühe allika kohaselt küljes kaks Daimler-Benzi 12- silindrilist tagurpidi V kujulist (600) neljataktilist vedelikjahutusega[4] 1175-1200- hobujõulist sisepõlemismootorit DB601/N[5], mille kütuse oktaanarvuks 100[6].
- maksimaalne pöörete arv minutis kõrgusel 4900 m: 2600;
- maksimaalne võimsus: 1175 hj pöörete arvul 2600 p/m;
- maksimaalne reisivõimsus kõrgusel 5100 m;
950 hj pöörete arvul 2300 p/m;
- Jõudlus
- maksimumkiirus oli 473 km/h merepinnal, 562 km/h 7000 meetri kõrgusel, reisikiiruseks 5000 meetri kõrgusel aga 490 km/h.[7] Lennulagi 10 000 m.
Mootorite märgistus on tänapäeval vaidluse all ka ja võib varju heita ka lennukivariandile. Heßi lennu ajal olid üheaegselt lennus seitse DB601N mootoriga Bf110 versiooni:
- Bf110C-4B/N -hävituspommitaja;
- Bf110C-5/N -fotoluurelennuk;
- Bf110C-7N -hävituspommitaja;
- Bf110D-2/N -kaughävituspommitaja;
- Bf110D-3/N -kaugmaa-saatelennuk;
- Bf110E-1/N -raske hävituspommitaja;
- Bf110E-2/N -kaughävituspommitaja.[6]
- Kütusemahutavus ja -paagid
Lennumasinal oli neli tiibadesse paigutatud sisepaaki. Kaks sisepaaki mahutasid 375 liitrit ja teised kaks 260 l liitrit kütust.
Bf110-el oli kere all puidust lisapaak (Dackelbauch "taksikoera kõhualune"), paak ei olnud äravisatav ja oli jaotatud neljaks sektsiooniks, neist kolmes oli kokku 1010 liitrit bensiini ja ühes 80 liitrit õli.[8]
Heßi Bf110 variandil oli lennukikere all veel kolmas ühekorselt kasutatav paak Rüstsatz B1 õliga, teised kaks, mahutavusega 900 l, kandsid nimetust Rüstsatz B2-d.
Lennumasin võis kaasa võtta kokku lgi 3070 liitrit kütust C3.[8]
- Õlimahutavaus
Heßi Bf110-l oli kummagi mootori taga ligi 35-liitrine õlipaak, millist tuli iga lennutunni tagant lisada 7,5 liitrit õli. Heßi Bf110 variandil oli lennukikere all veel ka ühekordselt kasutatav paak Rüstsatz B1 õliga.[4]
- Lend algas
10. mai pealelõunal jättis Rudolf Ilsega kiirelt hüvasti ja lahkus nende Müncheni kodust. Koos vanemadjutandi Karl Heinz Pintschi, isikliku käskjala Josef Palzeri ja ihukaitsja Franz Lutziga ametiautoga Mercedes-Benz sõideti Haunstetteni lennuväljale.(Nesbit ja Van Acker 2009:55.)
10. mail 1941 lendas Heß üksinda Augsburgist Haunstetteni lennuväljalt Messerschmitt Bf 110E-2/N-ga (raadikood VJ+0Q, tehasenumber 3869) Šotimaale (Suurbritannia). Nagu kõigi sõjalennukite juhtimisel, tuli ka Bf 110E-2/N-l alustuseks piloodil sisse lülitada elektrisüsteemi, kontrollida teliku selektori asendit, kas on "all" ja lukus, ning seejärel keerata lahti kütusekraanid. Edasi vajutas Heß vasakpoolse mootori käivitusnuppu ja edasi parempoolse mootori käivitusnuppu ja lasi enne kui andis mehaanikutele märku klotside eemaldamiseks lennukirataste eest, mootoritel minutijagu töötada.
Heß sai lennujuhtimistornist loa õhku tõusta ja lennuk startis täpselt 17.45 Saksa suveaja järgi.[9]
Heß proovinud lennukist väljumiseks poolikut surmasõlme teha, kuid tsentrifugaaljõud viis vere peast ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles seisis lennumasin püstloodis sabal.[10] Tema Messerschmitt Bf110E-2/N kukkus vastu maad kell 23.09 ja süttis põlema.[11]Heß laskus langevarjuga ühele Šoti rabale lõuna pool Glasgow'd Floorsi talu lähedal, mis oli sihtkohast Dungavel House'ist 12 miili läänes. Maandumisel lõi ta end ära ja kaotas teistkordselt teadvuse. Talu tööline David McLean aitas ta jalule ja märganud lendurirõivaste all võõrast mundrit küsinud, kas ta on sakslane ja Heß vastanud heas inglise keeles: "Jah, ma olen hauptman Alfred Horn. Mul on tähtis teade Hamiltoni hertsogile." McLean aitas ta kotedžisse ja tema ema pakkus teed.[12] Uudis langevarjurist levis ja peagi toimetasid kodukaitse liikmed ta autoga kodukaitse peakorterisse Glasqow' lähedal Busbus.[13]
ROC-i Šoti regiooni komandant major Graham Donald koos RAFi ohtivseriga veendusid kohapeal, et lennuk on uhiuus Me110, millelt oli relvastus maha võetud ja kütus otsas.[13]
Kuninglike Õhujõudude hävituslennuväe staap (RAF's Fighter Command) andis 10/11. mai ööl 1941 vaenulikule lennukile nimeks Raid 42. Ametlik raporti sõnasõnalise ärakirja OPERATSIOONIANALÜÜSI OSAKOND (FC) RAPORT NR 195 (ORS 4/14/7. JCT/CMS 18. mai 1941) 4 punkti kohaselt oli Raid 42 kõrgus oma kursil rannikule kas liiga väikese tõusunurga all või ebasobival asimuudil, et saada mõne radarijaama poolt märgatud.[14]
Säilmed
Heßi Messerchmitt Bf 110E-2/N-ist on (1999) alles kaks mootorit ja osa lennukikerest. Üks mootor paikneb Kuninglike Õhujõudude muuseumis Hendonis. Teine mootor aga Briti Impeeriumi Sõjamuuseumis Londonis.[2]
Viited
- ↑ Mankau, Heinz ja Peter Petrick. Messerschmitt BF 110/Me 210/Me 410: An Illustrated History. Atglen, Pennsylvania: Schiffer Publishing, 2003. ISBN 0-7643-1784-9., lk 323–327.
- ↑ 2,0 2,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:89.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:170.)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 (Nesbit ja Van Acker 2009:169.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:56.)
- ↑ 6,0 6,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:91.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:93.)
- ↑ 8,0 8,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:94.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:57.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:71.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:72.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:75.)
- ↑ 13,0 13,1 (Nesbit ja Van Acker 2009:76.)
- ↑ (Nesbit ja Van Acker 2009:168.)
Kasutatud kirjandus
- Roy Conyers Nesbit ja Georges Van Acker, "Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". Inglise keelest tõlkinud Hillar Tali. Olion, Tallinn 2009