Suurbritannia: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Muudeti lehekülje "Suurbritannia" kaitsetase: ehk võib nii ([Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 30. september 2018, kell 18:26 (UTC))) |
P Ebavajalik kaastöö teisaldas lehekülje Suurbritannia ümbersuunamise Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik asemele: Põhjendamatu on näiteks nimetada artiklit 'Toomas Hendrik Ilves' kui lihtsalt 'Tom'. |
(Erinevus puudub)
| |
Redaktsioon: 29. september 2018, kell 13:08
 |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik. |
| Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik | |
 | |
| Riigihümn | God Save the Queen |
|---|---|
| Pealinn | London |
| Pindala | 243 610 km² |
| Riigikeel | puudub (de facto inglise keel) |
| Ametlikud keeled | inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli, kõmri |
| Rahvaarv |
67 326 569 (2021)[1]  |
| Rahvastikutihedus | 276,4 in/km² |
| Kuninganna | Elizabeth II |
| Peaminister | Theresa May |
| Iseseisvus | 1. mai 1707 |
| SKT |
2622,434 mld $ (2017)[2] |
| SKT elaniku kohta |
39 953 $ (2017)[3] |
| Rahaühik | naelsterling (GBP) |
| Ajavöönd | maailmaaeg 0 |
| Tippdomeen | .uk |
| ROK-i kood | GBR |
| Telefonikood | 44 |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia ja Ühendkuningriik (lühend ÜK)) on riik Lääne-Euroopas, mis koosneb neljast maast: Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Inglise keeles on riigi ametlik nimi United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, lühendnimi United Kingdom (lühend UK). Riigi pealinn ning ülekaalukalt suurim ja rahvarohkeim linn on London, mis oli 1997. aastani Briti impeeriumi võimukeskus ja on Rahvaste Ühenduse keskus.
Konstitutsioonilise monarhiaga ja esindusdemokraatiaga riik, mille kuninganna on Elizabeth II, asub Briti saartel: Suurbritannia saarel, ositi Iirimaa saarel ning neid ümbritsevatel hulgal väiksematel saartel (millest kaugeimad on Shetlandi saared). Kõiki saari ümbritsevad Põhja-Atlandi veed: Iiri meri, Keldi meri, La Manche'i väin, Põhjameri ja ka Norra meri.
Kuigi Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli, on tänapäeval keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Ühendkuningriigi de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas demokraatliku rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust, mille kuupäevaks on kinnitatud 29. märts 2019. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.
Suurbritannia kitsamas mõttes ja Ühendkuningriik
Pikemalt artiklis Suurbritannia (piirkond)- Pikemalt artiklis Ühendkuningriik
Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.
Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati seaduse "Act of Union" põhjal Inglismaa parlament ja Šotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta sõnaühendeid "United Kingdom (Ühendkuningriik) ja "Kingdom of Great Britain" (Suurbritannia kuningriik). Paljude arvates ei olnud esimene sõnaühend ühendatud riigi nimi, vaid kirjeldus. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud ülesaarelise riigi kohta nime Kingdom of Great Britain – Suurbritannia Kuningriik.
Aastal 1801 ühines see kuningriik uue seaduse "Act of Union" põhjal Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).
Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
Majandus
Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.
Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.[4]
Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.
| Sektor | SKT osakaal (2009) |
Tööjõu osakaal (2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,9% | 1,4% |
| Tööstus | 22,1% | 18,2% |
| Teenindus | 77,1% | 80,4% |
Väliskaubandus
Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid ja tubakas. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).[4]
Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).[4]
Haldusjaotus
Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.
| Nimi | Lipp | Pindala (km²) |
Rahvaarv (hinnang 2010) |
Pealinn |
|---|---|---|---|---|
| Inglismaa | 
|
130 395 | 51,6 miljonit | London |
| Šotimaa | 
|
78 772 | 5,2 miljonit | Edinburgh |
| Wales | 
|
20 779 | 3,0 miljonit | Cardiff |
| Põhja-Iirimaa | 13 843 | 1,8 miljonit | Belfast | |
| Suurbritannia | .svg){kind=small}
|
243 789 | 62,1 miljonit | London |
Rahvastik
Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest[4].
90% rahvastikust elab linnades.[4]
Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta).[4]
2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.[4]
Linnad
| Koht | Linn | Elanike arv (2001) |
|---|---|---|
| 1 | London | 7 172 091 |
| 2 | Birmingham | 970 892 |
| 3 | Glasgow | 629 501 |
| 4 | Liverpool | 469 017 |
| 5 | Leeds | 443 247 |
| 6 | Sheffield | 439 866 |
| 7 | Edinburgh | 430 082 |
| 8 | Bristol | 420 556 |
| 9 | Manchester | 394 269 |
| 10 | Leicester | 330 574 |
Meedia
- Pikemalt artiklis Suurbritannia meediasüsteem
Transport
Lennundus
Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on 9. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[4]
Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow maailma suurim.
Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.
Raudtee
Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk.[4]
Sõiduteed
Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.[4]
Vaata ka
- Briti impeerium
- Suurbritannia riigipeade loend
- Suurbritannia valitsusjuhtide loend
- Ühendkuningriik
- Suurbritannia meretagused alad
- Rahvaste Ühendus
- Suurbritannia dominioonid, Rahvaste Ühenduse suveräänsed liikmesriigid:
- Kanada (1867–), Austraalia, Uus-Meremaa (1907–1947), Lõuna-Aafrika Liit, Iirimaa (1921–), India (1947–1950), Pakistan (1947–1956), Mauritius (1968–1992), Fidži (−1987)
- Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Inglismaa ja Šotimaa monarhid
- 2011. aasta Suurbritannia rahutused
- Armee Kadetivägi
- Kuninglik Inseneriakadeemia
- Eesti-Suurbritannia suhted
Viited
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=GB, vaadatud 30.12.2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 cia factbook välja otsitud 23.01.11
Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria