Eesti Ajutine Valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
17 499 muudatust
Fail JüriJaakson.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Jameslwoodward kustutas selle Commonsist. Põhjus: per c:Commons:Deletion requests/Parliament members by Parikas.
PResümee puudub
22. rida: 22. rida:
}}
}}
[[Maanõukogu]] Vanematekogu otsustas [[19. veebruar]]il [[1918]] asutada kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] [[24. veebruar]]il [[1918]].
[[Maanõukogu]] Vanematekogu otsustas [[19. veebruar]]il [[1918]] asutada kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] [[24. veebruar]]il [[1918]].
{{Sisukord paremale}}
⚫
[[Eestimaa Päästekomitee]] moodustas [[24. veebruar]]il [[1918]] 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas [[Konstantin Päts]]iga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).
<br>


⚫
[[Eestimaa Päästekomitee]] moodustas [[24. veebruar]]il [[1918]] 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas [[Konstantin Päts]]iga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).
⚫
===Eesti Ajutise Valitsuse I koosseis===

⚫
== Eesti Ajutise Valitsuse I koosseis ==
''' Ajutise valitsuse I koosseisu liikmed:'''
''' Ajutise valitsuse I koosseisu liikmed:'''
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
60. rida: 59. rida:
Pärast Saksa võimu langemist moodustati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. [[12. november|12. novembril]] otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli [[Kaitseväe Peastaap|Peastaap]] kindral Larka juhtimisel.
Pärast Saksa võimu langemist moodustati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. [[12. november|12. novembril]] otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli [[Kaitseväe Peastaap|Peastaap]] kindral Larka juhtimisel.


===Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis===
== Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis ==
''' Ajutise valitsuse II koosseisu liikmed:'''
''' Ajutise valitsuse II koosseisu liikmed:'''
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
95. rida: 94. rida:
[[27. november|27. novembril]] [[1918]] kujundati [[Maanõukogu]] rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks.
[[27. november|27. novembril]] [[1918]] kujundati [[Maanõukogu]] rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks.


===Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis===
== Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis ==


''' Ajutise valitsuse III koosseisu liikmed:'''
''' Ajutise valitsuse III koosseisu liikmed:'''
153. rida: 152. rida:
:Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus lõpetati 1919. aasta augustis.
:Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus lõpetati 1919. aasta augustis.


⚫
== Vikitekstid ==
⚫
* [[s:Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest]] Riigi Teataja nr 1, 1918
⚫
* [[s:Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest]] Riigi Teataja, nr 1, 1918
⚫
* [[s:Ajutise Valitsuse määrus riigikassa-tähtede väljaandmise kohta]] RT 1918, 7
⚫
* [[s:Narva lahing 1918]] Postimees. 2. detsember 1918
⚫
* [[s:Maanõukogu otsus kõrgemast võimust]] Riigi Teataja nr 1, 27.11.1918
⚫
* [[s:Ajutise Valitsuse deklaratsioon]] Riigi Teataja nr 3, 30.11.1918
⚫
* [[s:Soome abi]] Postimees. Pärnu väljaanne. Nr. 212. 6. detsember 1918

⚫
== Välislingid ==
⚫
* [https://www.riigiteataja.ee/failid/paevakask5.htm Päevakäsk nr. 5]
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal]]
*[[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal]]
177. rida: 165. rida:
<ref name="buAIf">[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/1_18-40.html Meie parlament ja aeg. 1918] Rahvusraamatukogu</ref>
<ref name="buAIf">[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/1_18-40.html Meie parlament ja aeg. 1918] Rahvusraamatukogu</ref>
}}
}}

⚫
== Välislingid ==
⚫
* [https://www.riigiteataja.ee/failid/paevakask5.htm Päevakäsk nr. 5]

⚫
=== Vikitekstid ===
⚫
* [[s:Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest]] Riigi Teataja nr 1, 1918
⚫
* [[s:Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest]] Riigi Teataja, nr 1, 1918
⚫
* [[s:Ajutise Valitsuse määrus riigikassa-tähtede väljaandmise kohta]] RT 1918, 7
⚫
* [[s:Narva lahing 1918]] Postimees. 2. detsember 1918
⚫
* [[s:Maanõukogu otsus kõrgemast võimust]] Riigi Teataja nr 1, 27.11.1918
⚫
* [[s:Ajutise Valitsuse deklaratsioon]] Riigi Teataja nr 3, 30.11.1918
⚫
* [[s:Soome abi]] Postimees. Pärnu väljaanne. Nr. 212. 6. detsember 1918


[[Kategooria:Eesti valitsused| ]]
[[Kategooria:Eesti valitsused| ]]

Redaktsioon: 25. september 2018, kell 01:48

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Eesti Ajutine Valitsus
Asutatud 24. veebruar 1918
Tegevuse lõpetanud 8. mai 1919
Tüüp Vabariigi Valitsus
Asukoht Estonia puiestee 13 (3) (24.2.1918)
Estonia puiestee 6 (25.2.1918)[1]
Vanaturu kael Gutkini maja (11.11.1918)[2]
Jaan Raamoti krt Suur-Roosikrantsi tn
Raekoja plats (Suur-Turg) 14 (15.11.1918–12.1918)[3],[4]
Toompea loss (12.1918–)
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon Asutav Kogu
Allorganisatsioonid Eesti ministeeriumid

Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.

Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).

Eesti Ajutise Valitsuse I koosseis

Ajutise valitsuse I koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts ministrite nõukogu esimees,
siseminister ja
kaubandus-tööstusminister		 24. veebruar – 12. november 1918
Jüri Vilms ministrite nõukogu abiesimees ja
kohtuminister		 24. veebruar – 2. mai 1918?
Jaan Poska välisminister 24. veebruar – 12. november 1918
Juhan Kukk raha- ja
riigivaranduste minister		 24. veebruar – 12. november 1918
Jaan Raamot põllutöö- ja
toitlusminister		 24. veebruar – 12. november 1918
Andres Larka sõjaminister 24. veebruar – 12. november 1918
Villem Maasik töö- ja
hoolekandeminister		 24. veebruar – 12. november 1918
Ferdinand Peterson teedeminister 24. veebruar – 12. november 1918
Peeter Põld haridusminister 24. veebruar – 12. november 1918

Saksa, vene ja rootsi rahvusasjade ministri kohad olid valitsuse koosseisus ette nähtud, kuid jäid ajutiselt vabaks.

25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.

Eesti Ajutine Valitsus november 1918

11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. 11. november 1918 alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid.

Pärast Saksa võimu langemist moodustati 12. novembril 1918 teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel.

Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis

Ajutise valitsuse II koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts Peaminister
ja siseminister		 12. november – 27. november 1918
Jaan Poska peaministri asetäitja
ja kohtuminister		 12. november – 27. november 1918
Juhan Kukk raha-
ja siseministri asetäitja		 12. november – 27. november 1918
Otto Strandman välisminister 12. november – 27. november 1918
Jaan Raamot põllutöö- ja
toitlusminister		 12. november – 16. november 1918
Andres Larka sõjaminister 12. november – 27. november 1918
Aleksander Tulp töö- ja hoolekandeministri
kohustetäitja		 16. november – 27. november 1918
Ferdinand Peterson teedeminister 12. november – 27. november 1918
Peeter Põld haridusminister 12. november – 27. november 1918
Nikolai Köstner kaubandusministri
kohustetäitja		 16. november – 27. november 1918
Jaan Tõnisson ilma portfellita minister 12. november – 27. november 1918

Eesti Ajutise Valitsuse volinikud

27. novembril 1918 kujundati Maanõukogu rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus Vabadussõja puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks.

Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis

Ajutise valitsuse III koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts Peaminister
ja sõjaminister		 27. november 1918 – 8. mai 1919
August Rei
Karl Ast		 peaministri asetäitja ja hoolekande minister
töö- ja hoolekande ministi kohusetäitja
27. november 1918 – 24. jaanuar 1919
27. november 1918 – 23. detsember 1918
23. detsember 1918 – 5. veebruar 1919
Juhan Kukk rahaminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
August Peet siseminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Jaan Poska välisminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Otto Strandman põllutöö- minister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Jüri Jaakson kohtuminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Eduard Säkk teedeminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Karl Luts[6]
Harald Laksberg		 haridusminister
haridusminister
27. november 1918 – 12. märtsini 1919, oli Venemaal vangis
12. märts 1919 – 8. mai 1919
Nikolai Köstner
Voldemar Puhk
August Janson		 tööstus- ja kaubandusminister
tööstus- ja kaubandusministri kohustetäitja
tööstus- ja kaubandusminister

27. november 1918 – 12. märtsini 1919
kuni 12. märtsini 1919
12. märts 1919 – 8. mai 1919
Jaan Raamot
Eduard Aule		 toitlusminister
toitlusminister		 27. november 1918 – 6. veebruar 1919
6. veebruar 1919 – 8. mai 1919
Jaan Tõnisson ilma portfellita minister
täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal[7]		 27. november 1918 – 8. mai 1919
Hermann Koch saksa rahvusminister 28. novembrist 1918 – 8. mai 1919
Hans Pöhl rootsi rahvusminister 11. detsembrist 1918 – 8. mai 1919
Aleksei Sorokin vene rahvusminister 27. november 1918 – 8. mai 1919

28. novembrist 1918 alustas Ajutine Valitsus Eesti Vabadussõda.

29. novembril 1918 kuulutas Jaan Anvelt Narvas välja iseseiseva Eesti Nõukogude Vabariigi – Eesti Töörahva Kommuuni.

5.–7. aprillini 1919 toimusid Asutava Kogu valimised. Ajutise valitsus tegevus lõppes 8. mail 1919, mil Asutav Kogu kinnitas ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga.

Eesti Ajutise Valitsuse volinikud maakondades

Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus lõpetati 1919. aasta augustis.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 24. veebruar 1918 Tallinnas, Õhtuleht, 23. veebruar 1998
  2. ↑ Peep Pillak: Eesti 90-aastane välisministeerium, Diplomaatia, nr 64 • Detsember 2008
  3. ↑ Tallinna Õpetajate Maja. Hoone ajalugu alates 18. sajandi lõpust
  4. ↑ Ago Pajur,Siseministeeriumi loomise lugu
  5. ↑ vil! Heinrich Johann Luht
  6. ↑ Pekka Erelt, Pantvangidena Venemaale, Eesti Päevaleht, 23. aprill 2011
  7. ↑ Meie parlament ja aeg. 1918 Rahvusraamatukogu

Välislingid

Vikitekstid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ajutine_Valitsus&oldid=5104648"