Murad II: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[1430]]. aastal naasid osmanid oma endise kõigi [[Doonau|Doonaust]] lõunapool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ja aastal [[1432]] oli Murad korraldanud rüüsteretki [[Transilvaania|Transilvaaniasse]]. Rünnakud intensiivistusid peale seda, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[keiser]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] [[1437]]. aastal suri. [[1439]]. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn [[Smederevo]] ja sultanil õnnestus teha [[Serbia despootkond|Serbia despootkonnast]] Osmanite riigi provints. [[1440]]. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust [[Belgrad|Belgradi]]. |
[[1430]]. aastal naasid osmanid oma endise kõigi [[Doonau|Doonaust]] lõunapool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ja aastal [[1432]] oli Murad korraldanud rüüsteretki [[Transilvaania|Transilvaaniasse]]. Rünnakud intensiivistusid peale seda, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[keiser]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] [[1437]]. aastal suri. [[1439]]. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn [[Smederevo]] ja sultanil õnnestus teha [[Serbia despootkond|Serbia despootkonnast]] Osmanite riigi provints. [[1440]]. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust [[Belgrad|Belgradi]]. |
||
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[Ristisõda|ristisõja]] [[Moslem|moslemite]] Osmanite riigi vastu. 10. novembril [[1444]]. aastal [[Varna lahingus]] purustasid Türgi väed Muradi juhtimisel [[Poola]] ja [[Ungari]] ühendväe, mida juhtisid [[Władysław III]] ja [[ |
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[Ristisõda|ristisõja]] [[Moslem|moslemite]] Osmanite riigi vastu. 10. novembril [[1444]]. aastal [[Varna lahingus]] purustasid Türgi väed Muradi juhtimisel [[Poola]] ja [[Ungari]] ühendväe, mida juhtisid [[Władysław III]] ja [[János Hunyadi]]. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] laevastik ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud.{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mehmed I]]|nimi=[[Türgi sultan]]|aeg=[[1421]]–[[1444]]|järgnev=[[Mehmed II]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mehmed I]]|nimi=[[Türgi sultan]]|aeg=[[1421]]–[[1444]]|järgnev=[[Mehmed II]]}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=Mehmed II|nimi=Türgi sultan|aeg=[[1446]]–[[1451]]|järgnev=Mehmed II}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=Mehmed II|nimi=Türgi sultan|aeg=[[1446]]–[[1451]]|järgnev=Mehmed II}} |
||
Redaktsioon: 22. september 2018, kell 01:39
Murad II (ka: Murat II; osmanitürgi keeles: مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles:II. Murat) juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Türgi sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani. Ta oli Mehmet I ja Emine Hatuni poeg ning oli Mehmed II isa.
Ta pidas oma valitsusajal palju sõdu Balkani poolsaare kristlastega.
1430. aastal naasid osmanid oma endise kõigi Doonaust lõunapool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ja aastal 1432 oli Murad korraldanud rüüsteretki Transilvaaniasse. Rünnakud intensiivistusid peale seda, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund 1437. aastal suri. 1439. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn Smederevo ja sultanil õnnestus teha Serbia despootkonnast Osmanite riigi provints. 1440. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust Belgradi.
Rooma paavst Eugenius IV kuulutas 1443. aastal välja ristisõja moslemite Osmanite riigi vastu. 10. novembril 1444. aastal Varna lahingus purustasid Türgi väed Muradi juhtimisel Poola ja Ungari ühendväe, mida juhtisid Władysław III ja János Hunyadi. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et Veneetsia ja Kirikuriigi laevastik ei blokeerinud Dardanelle, nagu nad olid lubanud.
| Eelnev Mehmed I |
Türgi sultan 1421–1444 |
Järgnev Mehmed II |
| Eelnev Mehmed II |
Türgi sultan 1446–1451 |
Järgnev Mehmed II |