Lääne maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:
'''Lääne maakond''' ehk '''Läänemaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab ajaloolise [[Läänemaa]] põhjaosa.
'''Lääne maakond''' ehk '''Läänemaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab ajaloolise [[Läänemaa]] põhjaosa.


Lääne maakond asub [[Eesti|Lääne-Eestis]]. Läänemaa naabermaakonnad on kirdes [[Harju maakond]], idas [[Rapla maakond]], lõunas [[Pärnu maakond]], edelas [[Saare maakond|Saare]] ja läänes [[Hiiu maakond]].
Lääne maakond asub [[Eesti|Ida-Eestis]]. Läänemaa naabermaakonnad on kirdes [[Harju maakond]], idas [[Rapla maakond]], lõunas [[Pärnu maakond]], edelas [[Saare maakond|Saare]] ja läänes [[Hiiu maakond]].


==Loodus==
==Loodus==

Redaktsioon: 21. september 2018, kell 10:36

 See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Läänemaa.
Lääne maakond
Pindala: 1816 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 20 688 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,4 in/km²
Maakonnalinn: Haapsalu
Lääne maakonna asendikaart

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab ajaloolise Läänemaa põhjaosa.

Lääne maakond asub Ida-Eestis. Läänemaa naabermaakonnad on kirdes Harju maakond, idas Rapla maakond, lõunas Pärnu maakond, edelas Saare ja läänes Hiiu maakond.

Loodus

Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti Lääne-Eesti madalikule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed (Haapsalu laht, Matsalu laht, Rame laht) ja poolsaared (Noarootsi poolsaar, Puise poolsaar). Suuremad saared on Vormsi saar ja Osmussaar, neile lisandub ligi 300 Väinamere laidu (Pasilaid, Hobulaid, Rukkirahu, Sõmeri, Liialaid, Tauksi, Kumari). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2%. Kõrgeim punkt merepinnast on Pikajala mägi – 60 m.

Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust[3]:

  1. Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond.
  2. Vormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteersed oosid.
  3. Kullamaa–Martna–Taebla piirkond.
  4. Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond.
  5. Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega.
  6. Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
  7. Soontagana piirkond, mida ilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad.
  8. Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas.

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast[4].

Kaitstav loodus

 Pikemalt artiklis Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend

Läänemaa territooriumil asub Matsalu rahvuspark.

Veekogud

 Pikemalt artiklis Lääne maakonna veekogude loend

Lääne maakonna veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda ja jagunevad Matsalu ja Harju alamvesikonna vahel. Maakonnas on loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.[5]

Suurim jõgi on Kasari jõgi (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on Sutlepa meri (203,3 ha). Järverohkeimad alad on Nõva rannikupiirkond, Läänemaa Suursoo piirkond ja Noarootsi keskosa (endine Silmeni väin). Enamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

Merealad

Lahed, väinad

 Pikemalt artiklis Lääne maakonna mereosade loend

Saared

 Pikemalt artiklis Lääne maakonna saarte loend

Kohalikud omavalitsused

Läänemaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
Lääne maakonna omavalitsusüksused enne 2013. aastat

Lääne maakonnas on 3 omavalitsusüksust:

Linn
Haapsalu linn
Vallad
Lääne-Nigula vald – Vormsi vald

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive 4,04‰. 87,80% elanikest oli eestlased ja 9,03% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr[6] oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km².[7]
24 569 (1.01.2012, arvestatud rännet)[8] Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5%.[7]

Asustusüksused

Lääne maakonnas on 1 linn, 5 alevikku ja ?? küla.

Linnad
Haapsalu
Alevikud
Palivere – Paralepa – Risti – Taebla – Uuemõisa
Külad
...

Majandus

Ajalugu

Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest Läänemaa ja Haapsalu rajoon.

Praegune Lääne maakond loodi 1. jaanuaril 1990 seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nime sai maakond 19. veebruaril 1990.

Haridusajalugu

Õpetajakoolitus

20. sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all Uuemõisas Läänemaa Õpetajate Seminar. 1950ndatel avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. Õpetajakoolitus Läänemaal käivitati kolmandat korda 1998. aastal, kui alustas tegevust Haapsalu Kolledž, mis hakkas pakkuma ülikooliharidust ja Lääne regiooni haridustöötajatele täienduskoolitust.

Lääne maavanemad

Vaatamisväärsused

Arheoloogiamälestised

Kivikalmed:

Ohverduskohad:

Muinaslinnused:

Pelgupaigad Uplinn


Arhitektuurimälestised

Kirikud:


Mõisad:


Kivilinnused:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 11.07.2023.
  3. ↑ Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14
  4. ↑ Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 68
  5. ↑ Keskkonnaregister
  6. ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
  7. ↑ 7,0 7,1 Statistikaameti koduleht
  8. ↑ Statistikaameti koduleht
  9. ↑ http://online.le.ee/2011/12/15/innar-maesalu-asub-tanasest-maavanemana-ametisse/

Välislingid

Harju  · Hiiu · Ida-Viru · Jõgeva · Järva · Lääne · Lääne-Viru · Põlva · Pärnu · Rapla · Saare · Tartu · Valga · Viljandi · Võru

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lääne_maakond&oldid=5102158"