Danske Bank: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendus
32. rida: 32. rida:
2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega [[Novaja Gazeta]] oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014<ref name="arileht2017/03/21"/> 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.<ref name="postimees2017/03/20"/>
2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega [[Novaja Gazeta]] oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014<ref name="arileht2017/03/21"/> 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.<ref name="postimees2017/03/20"/>


Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. (2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult [[Aivar Rehe]]).<ref name="arileht2017/03/21"/>
Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult [[Aivar Rehe]].<ref name="arileht2017/03/21"/>


2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse raporti järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla.<ref name="sisejuurdlus2018" /> Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest.<ref name="Borgen" />
2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse raporti järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla.<ref name="sisejuurdlus2018" /> Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest.<ref name="Borgen" />

Redaktsioon: 20. september 2018, kell 09:29

Danske Bank A/S
Tüüp Börsiettevõte
(OMXDANSKE)
Asutatud 1871
Peakorter Kopenhaagen, Taani
Võtmeisikud Ole Andersen (Direktorite nõukogu esimees), Thomas F. Borgen (peadirektor)
Valdkonnad finantsteenused
Käive 43,9 mld DKK (2016) [1]
Puhaskasum 19,9 mld DKK (2016) [1]
Omakapital Omakapitali tootlus 13,1% (2016) [1]
Töötajaid > 19 000 (2016) [1]

Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru tegutseb ka Eestis.

Danske Banki Eesti haru tegevjuht ja Balti panganduse juht on Ivar Pae.[2]

2011. aastal oli Danske Bank 454. kohal Fortune Global 500 nimekirjas, mis loetleb maailma suurimaid ettevõtteid aastatulu alusel.[3]

Danske Bank Baltikumis

2012. aasta 15. novembrini kandis Eesti haru nime Sampo Pank, kuna 2007. aasta 1. veebruaril ostis Danske Bank Group Sampo kontserni üksused Soomes ja Baltimaades.[4] Varem kandis pank nimesid Eesti Forekspank (30.06.1992 – 20.01.1999) ja Optiva Pank (21.09.1999 – 28.12.2000).[5]

Eestis oli Danske Bankil 2012. aasta novembris üle 500 töötaja, enam kui 110 000 era- ja 20 000 äriklienti.[4]

2016. aastal müüs pank oma jaepanganduse ärid Leedus ja Lätis Swedbankile ning pani müüki Eesti jaepanganduse äri.[6] Samal aastal läksid müügiks ka Danske Banki pensionifondid. Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital AS-i aktsiad omandas LHV Pangale kuuluv AS LHV Varahaldus.[6]

Rahapesu skandaal

Finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis läbi ulatusliku kohapealse kontrolli. Selle tulemusena tehti Danske Bank A/S Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ning kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Lisaks kohustas Finantsinspektsioon krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, rakendama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine. Danske Bank A/S Eesti filiaal võttis tarvitusele meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.[7]

2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014[8] 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.[9]

Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult Aivar Rehe.[8]

2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse raporti järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla.[10] Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest.[11]

Viited

Välislingid