Hellenism: erinevus redaktsioonide vahel
P sarnanema millele > millega |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Hellenism''' on kultuuriperiood [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud [[kreeklased|kreeklaste]] ja [[makedoonlased|makedoonlaste]] kultuuri segunemist [[idamaad]]e kultuuriga. |
'''Hellenism''' on kultuuriperiood [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud [[kreeklased|kreeklaste]] ja [[makedoonlased|makedoonlaste]] kultuuri segunemist [[idamaad]]e kultuuriga. |
||
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. |
Mõiste hellenism võeti kasutusele [[19. sajand]]il, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt. |
||
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. [[Polis |
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. ''[[Polis]]ed'' kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis [[valitsejakultus]]. |
||
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]) |
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]). |
||
[[Image:ancientlibraryalex.jpg|thumb|right| [[Aleksandria raamatukogu]]]] |
|||
==Aleksandria== |
|||
Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu piirkondlike valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse [[Ptolemaioste dünastia|Ptolemaios]]ed. Aleksandriasse rajati Muusade tempel – [[Aleksandria Museion]] – millest kujunes suur kuningate poolt ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus, kuhu valitsejad kutsusid silmapaistvamaid poeete ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajatud rikkalik [[Aleksandria raamatukogu]] sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu korraldajate ja juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad poeedid ja õpetlased: raamatukogu kataloogidele (pinakes) pani aluse filoloog ja õukonnalüürik [[Kallimachos]], juhatajatena aga toimisid hellenismiaja kuulsaim eepik [[Apollonios Rhodoselt]], silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane [[Eratosthenes]] [[Kyrene]]st jt. |
|||
Hellenismiajastul omandas alates [[2. sajand eKr|2. sajand]]ist eKr suure tähtsuse [[Pergamon]] [[Väike-Aasia]]s, Kreekas aga püsis, eriti filosoofiakeskusena, endiselt olulisena [[Ateena]]. |
|||
Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt); füüsika ([[Archimedes]] jt), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi. |
Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt); füüsika ([[Archimedes]] jt), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi. |
||
| 18. rida: | 23. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Hellenistlik filosoofia]] |
* [[Hellenistlik filosoofia]] |
||
*[[Museion]] |
|||
*[[Aleksandria raamatukogu]] |
|||
[[Kategooria:Vana-Kreeka]] |
[[Kategooria:Vana-Kreeka]] |
||
[[Kategooria:Hellenism]] |
[[Kategooria:Hellenism]] |
||
Redaktsioon: 17. september 2018, kell 20:19
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist idamaade kultuuriga.
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. Polised kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis valitsejakultus.
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid loodusteadused ja filosoofia, kreeka keel (koinee = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria) ja Pergamon (Väike-Aasia).
Aleksandria
Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu piirkondlike valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse Ptolemaiosed. Aleksandriasse rajati Muusade tempel – Aleksandria Museion – millest kujunes suur kuningate poolt ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus, kuhu valitsejad kutsusid silmapaistvamaid poeete ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajatud rikkalik Aleksandria raamatukogu sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu korraldajate ja juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad poeedid ja õpetlased: raamatukogu kataloogidele (pinakes) pani aluse filoloog ja õukonnalüürik Kallimachos, juhatajatena aga toimisid hellenismiaja kuulsaim eepik Apollonios Rhodoselt, silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane Eratosthenes Kyrenest jt.
Hellenismiajastul omandas alates 2. sajandist eKr suure tähtsuse Pergamon Väike-Aasias, Kreekas aga püsis, eriti filosoofiakeskusena, endiselt olulisena Ateena.
Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt); füüsika (Archimedes jt), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi.
Skulptuuris hakati rõhutama inimisiku välimust, rõhuga tunnetel ja liikumises, ilmus naise (alasti) figuur. Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid (ilmne egiptuse kultuuri mõju).
Filosoofias ei arutletud enam kodaniku vooruste üle, vaid kuidas maailmariigis (kaoses) õnnelik olla ja saavutada hingerahu.
Religioonis kujunesid uut laadi uskumused, ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes algas jumalate samastamine (uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid). Religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mis asendusid müsteeriumikultustega.