Garlieb Merkel: erinevus redaktsioonide vahel
asendasin sõna "pamflett", mis eesti keeles tähendab naeruvääristavat päevakajalist kirjutist, sõnaga "brošüür", ja mõned sidekriipsud kuni-kriipsega. |
link |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Merkel sündis [[Liivimaa]]l külakirikuõpetaja peres. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. |
Merkel sündis [[Liivimaa]]l külakirikuõpetaja peres. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. |
||
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja [[lätlased|lätlaste]] elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde. |
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "[[Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts]], Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja [[lätlased|lätlaste]] elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde. |
||
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul [[Weimar]]isse ja 1800. aastal [[Berliin]]i, kus toimetas koos [[August von Kotzebue]]ga nädalakirja "Der Freimutige" (1803–1806). |
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul [[Weimar]]isse ja 1800. aastal [[Berliin]]i, kus toimetas koos [[August von Kotzebue]]ga nädalakirja "Der Freimutige" (1803–1806). |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
* Deniss Hanovs. The National Movement in Latvia in the 19th Century. The Nation as a Quasi-Religion (2003) |
* Deniss Hanovs. The National Movement in Latvia in the 19th Century. The Nation as a Quasi-Religion (2003) |
||
* Roger Bartlett. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel (2005) |
* Roger Bartlett. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel (2005) |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* {{ISIK|2245}} |
* {{ISIK|2245}} |
||
Redaktsioon: 16. september 2018, kell 10:11
Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Merkel sündis Liivimaal külakirikuõpetaja peres. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades.
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja lätlaste elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde.
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul Weimarisse ja 1800. aastal Berliini, kus toimetas koos August von Kotzebuega nädalakirja "Der Freimutige" (1803–1806).
Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta – Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija.[1]
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839–1840). Samuti kirjutas ta brošüüri "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti Leipzigis.
Viited
- ↑ August Annist. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.
Kirjandus
- Raun, Toivo U. (2003). Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited. Nations and Nationalism 9.1, 129-147.
- Merkel, Garlieb. Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. 2 vols., Berlin: Vossische Buchhandlung, 1807.
- Deniss Hanovs. The National Movement in Latvia in the 19th Century. The Nation as a Quasi-Religion (2003)
- Roger Bartlett. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel (2005)
Välislingid
- Garlieb Merkel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Garlieb Merkel Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA