Eric Linklater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. september 2018, kell 18:01

Eric Robert Russell Linklater (8. märts 1899 Penarth, Wales – 7. november 1974 Aberdeen, Šotimaa) oli šoti kirjanik. Kirjutanud romaane ja novelle, näidendeid, ajaloo- ning reisiraamatuid. Lasteraamatu "The Wind on the Moon" eest võitis ta 1944. aastal Carnegie medali^[1].

Eluloolist

Olgugi et kirjanik sündis Walesis, veetis ta suurema osa oma lapsepõlvest Šotimaal Orkney saartel. Tema mõlemad vanemad olid meremeeste suguvõsast. Perekonnanimi Linklater on sealkandis põline nimi ning pärineb vanapõhja keelest. Linklater õppis Aberdeeni ülikoolis esialgu arstiteadust ja kõrvalerialana inglise kirjandust, hiljem, pärast sõda, loobus arstiteaduse õppimisest ja valis inglise kirjanduse oma peaerialaks. Kirjutama hakkas, esialgu enese ja kaasüliõpilaste ajaviiteks, juba 1920-ndate aastate alguses. Õpingud katkesid I maailmasõja ajal, mil teenis snaiperina. Aastad 1925–1927 veetis ajakirjanikuna Indias^[2].

1930-ndatel aastatel juhtisid Linklateri Orkney- ja Šotimaa-sümpaatiad ta poliitikaga tegelema nn Šotimaa renessansi liikumises. Ta kandideeris edutult Šotimaa Rahvuspartei nimekirjas 1933. aastal. Samal aastal asus ta koos abikaasaga elama Orkneyle. II maailmasõja ajal teenis ta Suurbritannia armee koosseisus esialgu Orkneyl, aastail 1944–1945 Itaalias.

Eric Linklater oli aastail 1945–1948 Aberdeeni ülikooli rektor. 1954. aastal sai ta Briti impeeriumi ordu komandöri (Commander of the Order of the British Empire, CBE) tiitli, ja 1971. aastal valiti Edinburghi Kuningliku Seltsi (Royal Society of Edinburgh) liikmeks.

Kirjaniku põrm on sängitatud Harray kalmistule Mainlandil (Orkney saared).

Looming

Eric Linklateri kirjanduslik karjäär sai alguse 1929. aastal. Ehkki ta suurim populaarsus jääb karjääri algusaastatesse, on Linklater elu jooksul kirjutanud 23 romaani, kolm köidet jutustusi ja novelle, kaks luuleraamatut, kümme näidendit, kolm autobiograafilist teost ning veel 23 raamatut esseesid ja mälestusi.

Kirjaniku loomingus peegeldub tuntavalt ta armastus kodumaa Šotimaa vastu. Sageli osutab ta oma teostes inimlikele nõrkustele, kuid teravat hukkamõistu üles näitamata. Paljudes teostes kõlab autori meelsus sõja suhtes ja läbi elatud sõjamälestused.

Eesti keelde pole Eric Linklateri teoseid peaaegu üldse tõlgitud, ainsad erandid on 1979. aastal Eesti Raadio jaoks tõlgitud katkend 1931. aastal ilmunud romaanist "Juan Ameerikas" ("Juan in America", tõlkija teadmata)^[3] ning lasteraamatust "Tuul kuu pealt" ("The Wind on the Moon") Ugala Teatri jaoks valminud dramatiseering (2018, Liis Aedmaa)^[4].

Viited

Välislingid

[1] ttps://web.archive.org/web/20110615075247/http://www.carnegiegreenaway.org.uk/livingarchive/title.php?id=112

[2] ttps://www.britannica.com/biography/Eric-Linklater

[3] ttps://arhiiv.err.ee/vaata/jututuba-jututuba-eric-linklater-juan-ja-mister-pumpenstempeli-orkester

[4] ttps://www.ugala.ee/lavastus/tuul-kuu-pealt/

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Memorial to J. Storer Clouston and Eric Linklater in Kirkwall Cathedral, Orkney.jpg|thumb|Eric Linklateri memoriaaltahvel Kirkwalli katedraali seinal, [[Orkney]]]]
+[[File:Memorial to J. Storer Clouston and Eric Linklater in Kirkwall Cathedral, Orkney.jpg|thumb|Eric Linklateri memoriaaltahvel Kirkwalli katedraali seinal [[Orkney]][[Mainland (Orkney)|Mainland]]i saarel]]
-'''Eric Robert Russell Linklater''' (8. märts 1899 [[Penarth]], [[Wales]] – 7. november 1974 [[Aberdeen]]) oli [[Šotimaa|šoti]] kirjanik. Kirjutanud [[romaan]]e  ja [[novell]]e, [[näidend]]eid, ajaloo- ning reisiraamatuid. Lasteraamatu "The Wind on the Moon" eest võitis ta 1944. aastal [[Carnegie medal]]i<ref>https://web.archive.org/web/20110615075247/http://www.carnegiegreenaway.org.uk/livingarchive/title.php?id=112</ref>.
+'''Eric Robert Russell Linklater''' (8. märts 1899 [[Penarth]], [[Wales]] – 7. november 1974 [[Aberdeen]], [[Šotimaa]]) oli [[Šotimaa|šoti]] kirjanik. Kirjutanud [[romaan]]e  ja [[novell]]e, [[näidend]]eid, ajaloo- ning reisiraamatuid. Lasteraamatu "The Wind on the Moon" eest võitis ta 1944. aastal [[Carnegie medal]]i<ref>https://web.archive.org/web/20110615075247/http://www.carnegiegreenaway.org.uk/livingarchive/title.php?id=112</ref>.
 == Eluloolist ==
-Olgugi et kirjanik sündis Walesis, veetis ta suurema osa oma lapsepõlvest  Šotimaal [[Orkney saared|Orkney saartel]]. Tema mõlemad vanemad on meremeeste suguvõsast. Perekonnanimi Linklater on sealkandis põline nimi ning pärineb vananorra keelest. Linklater õppis [[Aberdeeni ülikool]]is esialgu [[arstiteadus]]t ja kõrvalerialana [[inglise kirjandus]]t, hiljem, pärast sõda, loobus arstiteaduse õppimisest ja valis inglise kirjanduse oma peaerialaks. Kirjutama hakkas, esialgu enese ja kaasüliõpilaste ajaviiteks, juba 1920-ndate aastate alguses. Õpingud katkesid [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal, mil teenis [[snaiper]]ina. Aastad 1925–1927 veetis ajakirjanikuna [[India]]s<ref>https://www.britannica.com/biography/Eric-Linklater</ref>.<br>
+Olgugi et kirjanik sündis Walesis, veetis ta suurema osa oma lapsepõlvest  Šotimaal [[Orkney saared|Orkney saartel]]. Tema mõlemad vanemad olid meremeeste suguvõsast. Perekonnanimi Linklater on sealkandis põline nimi ning pärineb [[vanapõhja keel]]est. Linklater õppis [[Aberdeeni ülikool]]is esialgu [[arstiteadus]]t ja kõrvalerialana [[inglise kirjandus]]t, hiljem, pärast sõda, loobus arstiteaduse õppimisest ja valis inglise kirjanduse oma peaerialaks. Kirjutama hakkas, esialgu enese ja kaasüliõpilaste ajaviiteks, juba 1920-ndate aastate alguses. Õpingud katkesid [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal, mil teenis [[snaiper]]ina. Aastad 1925–1927 veetis ajakirjanikuna [[India]]s<ref>https://www.britannica.com/biography/Eric-Linklater</ref>.<br>
--ndatel aastatel juhtisid Linklateri Orkney- ja Šotimaa-sümpaatiad ta poliitikaga tegelema nn Šotimaa renessansi liikumises. Ta kandideeris edutult Šotimaa Rahvuspartei nimekirjas 1933. aastal. Samal aastal asus ta koos abikaasaga elama [[Orkney]]le. [[II Maailmasõda|II Maailmasõja]] ajal teenis ta Suurbritannia armee koosseisus esialgu Orkneyl, aastail 1944–1945 [[Itaalia]]s.<br>
+-ndatel aastatel juhtisid Linklateri Orkney- ja Šotimaa-sümpaatiad ta poliitikaga tegelema nn Šotimaa renessansi liikumises. Ta kandideeris edutult Šotimaa Rahvuspartei nimekirjas 1933. aastal. Samal aastal asus ta koos abikaasaga elama [[Orkney]]le. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal teenis ta Suurbritannia armee koosseisus esialgu Orkneyl, aastail 1944–1945 [[Itaalia]]s.<br>
-Eric Linklater oli 1945–1948 Aberdeeni ülikooli rektor. 1954. aastal sai ta [[Briti impeeriumi ordu]] komandöri (''Commander of the Order of the British Empire'', CBE) tiitli, ja 1971. aastal valiti Edinburghi Kuningliku Ühingu (''Royal Society of Edinburgh'') liikmeks.<br>
+Eric Linklater oli aastail 1945–1948 Aberdeeni ülikooli rektor. 1954. aastal sai ta [[Briti impeeriumi ordu]] komandöri (''Commander of the Order of the British Empire'', CBE) tiitli, ja 1971. aastal valiti Edinburghi Kuningliku Seltsi (''Royal Society of Edinburgh'') liikmeks.<br>
 Kirjaniku põrm on sängitatud Harray kalmistule [[Mainland (Orkney)|Mainland]]il ([[Orkney saared]]).