Laagri: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| nimi = Laagri |
| nimi = Laagri |
||
| pindala = 3,158 |
| pindala = 3,158 |
||
| elanikke = |
| elanikke = 5214 (1.01.2018) |
||
| maakond = Harju |
| maakond = Harju |
||
}} |
}} |
||
'''Laagri alevik''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] keskus. Laagris elab |
'''Laagri alevik''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] keskus. Laagris elab 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 5214 inimest.<ref>[http://sauevald.ee/tutvustus-ja-ajalugu Tutvustus ja ajalugu] Saue vald</ref> |
||
Nüüdseks on Laagrist kujunenud [[Tallinn]]a eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis kohati on Tallinna ja Laagri aleviku piiriks. |
Nüüdseks on Laagrist kujunenud [[Tallinn]]a eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis kohati on Tallinna ja Laagri aleviku piiriks. |
||
Redaktsioon: 7. september 2018, kell 14:08
|
See artikkel räägib Laagri alevikust Harju maakonnas, Tallinna linna Laagri asumi kohta vaata artiklit Laagri (Tallinn). |
| Laagri | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 3,158 km² |
| Elanikke | 5214 (1.01.2018) |
|
| |
| EHAK-i kood |
4014[1]  |
| Koordinaadid | 59° 21′ N, 24° 37′ E |
  | |
 | |
Laagri alevik on alevik Harju maakonnas, Saue valla keskus. Laagris elab 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 5214 inimest.[2]
Nüüdseks on Laagrist kujunenud Tallinna eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi Pääsküla jõgi, mis kohati on Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.
Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana kivisild (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad Esimese maailmasõja aegsed kindlustused.
Ajalugu
Laagri aleviku eellaseks võib pidada Pääsküla küla, mida mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus (1241). Suure tõenäosusega on Laagri juba muinasaegne küla.
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Venemaa keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud Peeter Suure merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna-Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.
Kuigi Venemaa keisririigi kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline raudteepeatus 1928. aastal.
Et Pääsküla raudteejaam oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati üha vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uus Laagri raudteejaam rajati eelmisest umbes 300 m Tallinna suunas Teise maailmasõja järel, kui Laagrit läbiv raudtee elektrifitseeriti ning vajati kõrget perrooni.
1968. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma Laagri linnaosaks ja sinna jäi ka Laagri jaam. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus tihehoonestusala, mis oli Lenini-nimelise näidissovhoosi keskasulaks. 1970ndatel Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. 1975. aastal toodi Saue külanõukogu keskus Laagri alevikku.
Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. Arendatakse uut üldhariduskooli ja spordikompleksi ning 2008. aastal avati Urda raudteepeatus Laagri jaama ja Saue vahel.
Loodus
Laagri alevikus asub 1989. aastal loodud Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala.
Vaata ka
- Alliku–Laagri–Hüüru tee
- Urda raudteepeatus
- Laagri–Harku tee
- Laagri kunstmurustaadion
- Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Tutvustus ja ajalugu Saue vald