Dikļi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida: | 18. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud. |
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud. |
||
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]] |
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]] |
||
Redaktsioon: 6. september 2018, kell 08:15
Dikļi kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Dickeln | |
läti keeles Dikļu draudzes novads | |
| |
Kihelkonnakirik: Dikļi kirik | |
Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Ajalugu
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 Umurga kihelkonda, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud konsistoorium seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.[1] Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks Augstroze kirik.[2] Patronaadiõigus kuulus Dikļi mõisale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
Dikļi kihelkonna mõisad
- Budenbroka (Schujenpahlen) rüütlimõis
- Dikļi (Pastorat Dickeln) kirikumõis
- Dikļi (Dickeln, varem Hof von der Paale) rüütlimõis, fideikomiss
- Mazbrenguļi (Klein-Wrangelshof, varem Urumpae) rüütlimõis
- Ozoli (Lappier) rüütlimõis, fideikomiss
Viited
- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522
- ↑ http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/
Kirjandus
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 245-6 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 110-4 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 110-3 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.