Helisalvestus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:


Tänapäeval on enamlevinud helisalvestuse meetod [[Digitaalsignaal|digitaalsignaali]] salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid ([[MP3|mp3]] jt.).
Tänapäeval on enamlevinud helisalvestuse meetod [[Digitaalsignaal|digitaalsignaali]] salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid ([[MP3|mp3]] jt.).




Helisalvestuse tulemuseks on [[helisalvestis]] ehk [[fonogramm]].
Helisalvestuse tulemuseks on [[helisalvestis]] ehk [[fonogramm]].

Redaktsioon: 5. september 2018, kell 22:18

Helisalvestus on audiosignaalide salvestamine helikandjale. Salvestatava heli muundab elektriliseks signaaliks ehk audiosignaaliks mikrofon.

Helisalvestus on ka üks muusikaproduktsiooni etappidest, mille käigus toimub heli salvestamine helikandjale kas spetsiaalses helistuudios, kontserdisaalis või mujal. Heli salvestatakse tavaliselt mitmekanalilise helisalvestusseadmestiku abil arvuti kõvakettale või muule helikandjale (näiteks magnetlindile mitmerajalise salvestusena).

Laialt levinud helisalvestuse meetodid on olnud mehhaaniline, optiline ja magnetiline. Algselt on kõikide nende puhul olnud tegemist signaali salvestamisega analoogkujul, kuigi kandevsignaali modulatsiooni ja muude signaalitöötluse võtete kasutamisega selle juures, nagu seda on eelmagneetimine magnetofonides, kandevsignaalid kvadrofooniliste heliplaatide puhul jms.

Tänapäeval on enamlevinud helisalvestuse meetod digitaalsignaali salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid (mp3 jt.).

Helisalvestuse tulemuseks on helisalvestis ehk fonogramm.

Vaata ka