Erinevus lehekülje "Limbaži" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 2 baiti ,  3 aasta eest
P
[[1223]]. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false</ref> Lemsallu [[liivlased|liivlaste]] endise põlenud puitlinnuse asemele [[peapiiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i käsul [[Lemsalu piiskopilinnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Oliņi|Augstroze]], [[Mujāni]], [[Vainsalu]], [[Rozbeķi]], [[Suur-Roopa|Suur-]] ja [[Väike-Roopa]]) kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[Metsapoole|Metsepole maakonna]] keskuseks.
 
Limbaži ([[saksa keel]]es ''Lemsal'') sai linnaõigused aastal [[1385]], Limbaži kuulus [[Hansa Liit]]u. [[Läti keskaeg|Keskajal]] oli Limbaži, [[Limbaži kihelkond|Limbaži kihelkonna]] keskus, ja [[Läti varauusaeg|uusajal]] keskuseks kihelkonnakirikuga [[Volmari kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.
 
Limbaži all peeti [[19. juuni]] – [[20. juuni]] 1919 [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lemsalu ja Roopa lahing]]. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas ([[Limbaži Vabadussõja mälestussammas]])<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid">[[Mati Strauss]] (koostaja), 2005. Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila. Lk 196</ref>.
 
Linna läbis varem laiarööpmeline [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin]]. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. 2009. aastani oli linn [[Limbaži rajoon]]i keskus.
 
==Kaitstavad objektid==
44 768

muudatust

Navigeerimismenüü