Dikļi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
[[File:Dikļi kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis]]
[[File:Dikļi kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis]]
[[File:Rubene kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903)]]
[[File:Rubene kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903)]]
'''Dikļi kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchespiel Dickeln'', [[läti keel]]es ''Dikļu draudzes novads'') oli haldusüksus [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is.
'''Dikļi kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchespiel Dickeln'', [[läti keel]]es ''Dikļu draudzes novads'') oli haldusüksus [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is. Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 52</ref>
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]]
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]]


24. rida: 24. rida:
*[[Mazbrenguļi mõis|Mazbrenguļi]] (''Klein-Wrangelshof'', varem ''Urumpae'') rüütlimõis
*[[Mazbrenguļi mõis|Mazbrenguļi]] (''Klein-Wrangelshof'', varem ''Urumpae'') rüütlimõis
*[[Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)|Ozoli]] (''Lappier'') rüütlimõis, fideikomiss
*[[Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)|Ozoli]] (''Lappier'') rüütlimõis, fideikomiss

==Viited==

{{viited}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 5. september 2018, kell 07:08

Dikļi kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Dickeln
läti keeles Dikļu draudzes novads

Kihelkonnakirik: Dikļi kirik
Dikļi kirik
Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis
Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903)

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis. Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 Umurga kihelkonda, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud konsistoorium seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.[1]

Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Dikļi kihelkonna mõisad

Viited

  1. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 52

Kirjandus

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 245-6 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 110-4 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 110-3 [4].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.