Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]]
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]]
'''Allveelaev''' on [[laev]] [[liikumine|liikumiseks]] veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena.
'''Allveelaev''' on [[laev]], mis on valmistatud [[liikumine|liikumiseks]] nii veepinnal, kui sukeldununa vee all.
Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või [[uurimislaev]]adena.

Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveelaevadeks.

== Kirjeldus ==
== Kirjeldus ==
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus [[vesi|vee]] all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus [[vesi|vee]] all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Redaktsioon: 4. september 2018, kell 22:16

Allveelaev USS Grayling

Allveelaev on laev, mis on valmistatud liikumiseks nii veepinnal, kui sukeldununa vee all.

Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveelaevadeks.

Kirjeldus

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Ajalugu

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.[1]

See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.

Viited

Vaata ka

Välislingid