Andmekandja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: hu:Adat tároló eszköz
55. rida: 55. rida:
*[[Magnet-optiline ketas]]
*[[Magnet-optiline ketas]]
*Elektroonilisi andmekandjaid
*Elektroonilisi andmekandjaid
**[[Flash mälu]] ([[mälukaart]]ides, [[USB mälupulk]]ades, [[MP3 mängija]]tes, [[digikaamera]]tes, [[mobiiltelefon]]ides jm)
**[[Välkmälu]] (''flash''-mälu) ([[mälukaart]]ides, [[USB mälupulk]]ades, [[MP3 mängija]]tes, [[digikaamera]]tes, [[mobiiltelefon]]ides jm)


[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Tehnika]]

Redaktsioon: 3. veebruar 2007, kell 11:30

Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

Andmekandjaid looduses

Bioloogias on geneetilise informatsiooni kandjaks nukleiinhapped.

Loomadel, sealhulgas inimestel, on füsioloogilisteks andmekandjateks närvisüsteemi moodustavad närvirakud pea- ja seljaajus jm. Taimedel vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).

Andmekandjaid inimühiskonnas

Inimkultuuris tekkis koos keele arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Mnemotehniliste vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vmt). Kujunesid välja isikud, kelle üheks funktsiooniks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.

Koos kirja jt märgisüsteemide kasutuselevõtuga hakati andmeid märkidena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates trükinduse kasutuselevõtust sai levinumaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul.

Alates 18. sajandist võeti kasutusele mitmesuguseid mehhaanilisi andmekandjad eelkõige muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.

20. sajandil laienes erinevate andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine keemiliste vahendite abil (fotograafia ja film). Sajandi keskpaiku võeti laialdasemalt kasutusele mitmesugused perforatsioonil põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele.

Andmekandjaid