Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimistu''' ehk '''IUCNi punane nimestik''' on [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Maailma Looduskaitseliidu]] (IUCN, ingl k ''International Union for the Conservation of Nature'') poolt 1963. aastal loodud andmebaas kogu maailma [[liik (bioloogia)|bioloogiliste liikide]] [[kaitsestaatus|looduskaitselise seisundi]] kohta. See on kõige täielikum niisugune andmekogu.
'''Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimistu''' ehk '''IUCNi punane nimestik''' on [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Maailma Looduskaitseliidu]] (IUCN, ingl k ''International Union for the Conservation of Nature'') poolt 1963 aastal loodud andmebaas kogu maailma [[liik (bioloogia)|bioloogiliste liikide]] [[kaitsestaatus|looduskaitselise seisundi]] kohta. See on kõige täielikum niisugune andmekogu.


Riigid ja organisatsioonid peavad ka konkreetsete riikide ja regioonide ohustatud liikide nimekirju ehk [[Punane raamat|punaseid nimekirju või punaseid raamatuid]].
Riigid ja organisatsioonid peavad ka konkreetsete riikide ja regioonide ohustatud liikide nimekirju ehk [[Punane raamat|punaseid nimekirju või punaseid raamatuid]].
46. rida: 46. rida:
[[Kategooria:Looduskaitse]]
[[Kategooria:Looduskaitse]]
[[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]
[[Kategooria:1963]

Redaktsioon: 1. september 2018, kell 12:16

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimistu ehk IUCNi punane nimestik on Maailma Looduskaitseliidu (IUCN, ingl k International Union for the Conservation of Nature) poolt 1963 aastal loodud andmebaas kogu maailma bioloogiliste liikide looduskaitselise seisundi kohta. See on kõige täielikum niisugune andmekogu.

Riigid ja organisatsioonid peavad ka konkreetsete riikide ja regioonide ohustatud liikide nimekirju ehk punaseid nimekirju või punaseid raamatuid.

IUCNi punane nimestik hindab liikide väljasuremisohtu kindlate kriteeriumide järgi, mis on kõigile liikidele ja piirkondadele ühtsed. Eesmärk on teavitada liikide ohustatusest avalikkust ja poliitikuid ning aidata tõkestada liikide väljasuremist.

Ohustatushinnanguid koostavate organisatsioonide seas on suuremad ülemaailmne linnukaitse organisatsioon BirdLife International, Londoni Zooloogia Seltsi zooloogia instituut, ÜRO looduskaitse seirekeskus World Conservation Monitoring Centre ja paljud spetsialistide töögrupid IUCNi liigikaitse komisjonis IUCN Species Survival Commission (SSC). Nimetatud organisatsioonid ja töögrupid kokku annavad hinnanguid ligi pooltele liikidele nimestikus.

IUCNi Punase Nimestiku eesmärk on, et iga liigi ohustatuse hinnangut uuendataks iga viie aasta tagant või vähemalt kümne aasta tagant. Seda teevad SSC juhitavad töögrupid, kasutades eelretsenseerimist.

Ajalugu

Aastal 1997 anti välja taimeliikide punane nimestik, mis põhines nüüdseks enam mitte kasutusel olevatel kriteeriumitel. Seetõttu soovitatakse taimeliikide hinnangute otsimisel otsida lisaks internetis kaasajastatavast andmebaasist andmeid ka 1997. aastal trükis välja antud liikide nimestikust.

Väljasurnud liikide nimekiri on alates 2002. aasta nimestiku väljaandmisest pidevalt kasvanud.

4. mail 2006 anti välja koondnimestik, mis lisaks 40 168 liigile hõlmab 2160 alamliiki, teisendit, kalavaru ja alampopulatsiooni. Kõigist liikidest oli ohustatuks hinnatud 16 118 liigi olukorda. Neist 7725 moodustasid loomaliigid, 8390 taimeliigid ja kolm seene- ja samblikuliigid.

12. septembri 2007. aasta väljaandes muudeti kahe gorilla alamliigi Gorilla gorilla gorilla ja Gorilla gorilla diehli hinnangut eriti ohustatult äärmiselt ohustatu peale. Gorillade ohustatus kasvas muu hulgas Ebola viiruse ja salaküttimise tõttu. Peale selle oli äärmiselt ohustatud liikide kategoorias sumatra orangutan ja eriti ohustatud liikide kategoorias kalimantani orangutan.

6. oktoobril 2008 avaldati Barcelonas IUCNi maailma looduskaitse kongressil uus väljaanne, mis tunnistas, et maailma liigid on väljasuremiskriisis, mis väljendub selles, et näiteks iga neljandat imetajaliiki Maal ähvardab igaveseks kadumine. 1141 imetajaliiki 5487 liigist ohustab väljasuremine ja 836 kohta on andmeid liiga vähe, et anda ammendavat hinnangut.

Kategooriad

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimistu tähistus

Liigid klassifitseeritakse üheksasse kategooriasse, võttes arvesse arvukuse vähenemise kiirust, populatsiooni suurust, areaali ning selle fragmenteeritust (killustumine).

  • Hävinud (Extinct, EX): pole alles ühtegi elusat isendit.
  • Looduses hävinud (Extinct in the Wild, EW): elavad isendid säilinud vaid vangistuses või naturaliseeritud populatsioonides väljaspool looduslikku leviala.
  • Äärmiselt ohustatud (Critically Endangered, CR): looduses väljasuremise oht on väga suur.
  • Eriti ohustatud (Endangered, EN): suur oht looduses välja surra.
  • Ohualtid (Vulnerable, VU): suur oht muutuda looduses eriti ohustatuks.
  • Ohulähedased (Near Threatened, NT): lähitulevikus on võimalik eriti ohustatuks muutumine.
  • Soodsas seisundis (Least Concern, LC): oht on kõige väikseim. Siia arvatakse laialt levinud tavalised liigid.
  • Puuduliku andmestikuga (Data Deficient, DD): liiga vähe andmeid, et hinnangut anda.
  • Hindamata (Not Evaluated, NE): kriteeriumite alusel pole veel hinnangut antud.

Lindude puhul kasutab hinnangut andev organisatsioon BirdLife International ka kategooriat "Tõenäoliselt väljasurnud" (Possibly extinct, PE), mida on soovitatud ka äärmiselt ohustatud liikide kategooria ametlikuks nimetuseks.

Vaata ka

Välislingid

[[Kategooria:1963]