Petrooleumilamp: erinevus redaktsioonide vahel
+pilt |
Resümee puudub |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
Pilt:Kerosene-lamp-01.JPG|Seinalamp |
Pilt:Kerosene-lamp-01.JPG|Seinalamp |
||
Pilt:Feuerhand-Sturmlaterne 276 Baby Special Totale.jpg|Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks) |
Pilt:Feuerhand-Sturmlaterne 276 Baby Special Totale.jpg|Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks) |
||
⚫ | |||
Pilt:Dfr px826.jpg| Petrooleumihõõglamp |
Pilt:Dfr px826.jpg| Petrooleumihõõglamp |
||
⚫ | |||
</gallery> |
</gallery> |
||
Redaktsioon: 30. august 2018, kell 17:22
Petrooleumilamp on valgusti, mis kasutab valgustamiseks petrooleumi põlemisel vabanevat keemilist energiat. Need lambid võeti kasutusele pärast seda, kui 19. sajandi keskel hakati naftast petrooleumi tootma.
Petrooleumilambis põleb leek petrooleumisse ulatuva tahi (puuvillase paela) otsas, niisiis samal põhimõttel nagu ammusest ajast kasutatud õlilambis. Petrooleumi oluliseks eeliseks õliga võrreldes on madal viskoossus, mistõttu ta imbub tahti mööda hästi üles. Lambi põletis olevate õhuavade kaudu saab leek põlemiseks altpoolt õhku. Leegi heledaks põlemiseks vajaliku tõmbe tekitab põletile asetatud silindriline lambiklaas. Sedamööda kuidas tahi põletist väljaulatuv ots lühemaks põleb (ja leek nõrgeneb), saab tahti nupust ülespoole keerata.
19. sajandi lõpupoole võeti kasutusele ka petrooleumihõõglambid. Neis põleb gaasistatud petrooleum gaasisukas – toorium- ja tseeriumoksiidist luminestsentshõõguris. Niisugused gaasilambid andsid palju heledamat valgust ja ka valgusviljakus oli vedeliklampidega võrredes mitu korda suurem.[1]
-
Laualamp
-
Seinalamp
-
Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks)
-
Petrooleumihõõglamp
-
Tormilatern välisvalgustina
Viited
- ↑ ENE, 5. kd, 1990, lk 394