Vikipeedia:Viitamine

Siin räägitakse allikatele viitamisest Vikipeedias. Vikipeediale viitamise kohta lugege siit.

Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Vikipeedias väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.

Viitamise reeglid

Allikaviide tuleb lisada

… originaalsetele uurimistulemustele. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad" või "naistel on rohkem seedehäireid kui meestel".

… arvamustele. Näiteks: Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule.

… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:

„

Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.

“

Louis Leroy Le Charivari, 25. aprill 1874

Viidet ei lisata

… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav teave, et "inimene on elusolend" ning üldteada faktid, et "Maa tiirleb ümber Päikese" või "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutatakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites.

Viite elemendid

Viites peaksid olema järgmised elemendid:

• Autori(te) nimi (nimed)
• Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta (perioodika puhul ka kuupäev või kuu)
• Artikli või raamatu pealkiri
• Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
• Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
• Paberväljaande (ja võrgus leiduva nummerdatud lehekülgedega teose) korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust teave pärineb
• Võrguväljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on teave olnud kättesaadav.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

Viitamise tehnika

Viiteid saab lisada järgmiselt:

1. Pane <ref>…</ref> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ref>Oskar Luts. ''Kevade'', Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.</ref>
2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla {{viited}} (või <references/>). Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada välislingina, kasutades järgmist süntaksit: [http://www.stat.ee Statistikaamet]. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud ülalloetletud viite elemendid.

Samuti saab veebiallikale viitamisel kasutada malli Netiviide: <ref>{{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}</ref>. Kui lühikesi viiteid on ka ilma mallita lihtne vormistada, ei pruugi seejuures malli kasutamine olla õigustatud. Pikad viited on soovitatav koondada alaossa "Viited" nagu näiteks artiklis "Creative Commons" (vaata artikli lähtekoodi).

Tsitaadi esiletõstmiseks eespool näidatud kujul on võimalik kasutada malli Tsitaat.

Korduvviited

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

1. Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Luts">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Luts" />.

NB! Vikipeedias ei ole võimalik kasutada mujal levinud viitamissõnu "ibid.", "op. cit.", "samas" jne, mis viitavad eelmisena viidatud allikale, kuna artikli tekst ja viidete loend ei ole kunagi lõplik, artiklis võib muudatuste käigus tekstiosade järjekord muutuda, teksti ja viiteid lisanduda, kaduda jms. Tuleb kasutada eelkirjeldatud tehnikat. Sama allika, kuid näiteks erinevate lehekülgede puhul tuleb viites allikas artikli kontekstis lühidalt ja täpselt identifitseerida, näiteks autori perekonnanime ja avaldamisaasta abil.

Viidete loend

Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:

== Viited ==
{{viited}}

Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Viitamine Riigi Teatajale

Riigi Teatajale viitamiseks on mitu võimalust.

Hetkel kehtivale seadusele ehk viimasele redaktsioonile viitamiseks saab kasutada:

1. lühendit, mille leiab seaduse pealkirjast. Lühendit ei tohiks teksti sees vormistada välislingina. Refereeringu lõppu lisada tavaline ülaviide, mis viib kasutatud seaduse paragrahvile. Näiteks lühend RPS tähendab raamatupidamise seadust.
2. veebilehe aadress peab lõppema ?leiaKehtiv. Vajuta nupul "Hetkel kehtiv". Aadress näeb välja nii: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016002?leiaKehtiv

2. näites on seadus kehtetu ja siin oleks sobilik lisada viitele avaldamismärge (Avaldamismärge: RT I, 25.10.2016, 2). Kehtivate seaduste puhul lisada seaduse vastuvõtmise aeg (Vastu võetud 08.03.2000). Seaduse teisi redaktsioone saab otsida rippmenüüs, valides "eelmine" või "järgmine" ja vastava kuupäeva. Seaduse algtekstini jõuad, kui klõpsad seaduse vastuvõtmise kuupäeva all olevale lingile. Kui kasutad viitamise malli, siis võiks vastuvõtmise aeg või avaldamise märge olla väljal Aeg. Avaldamismärget kasuta ainult erandjuhtudel, sest kehtival seadusel muutub see iga uue redaktsiooniga ja siis peaks pidevalt seda artiklis parandama. Üheks erandiks on näiteks Põhiseadus. Avaldamismärge on olemas (ka terviktekstil) ainult peale 2.11.2010 avaldatud õigusaktidel.

Kuidas moodustada viide, mis avab õigusakti ja viib kohe soovitud paragrahvile?

• Riigi Teataja veebilehe aadressi lõppu tuleb "#para" ja paragrahvi number siis, kui teed Riigi Teataja seaduses lahti sisukorra (üleval vasakul) ja klikkad soovitud paragrahvile.
• Lõike täpsusega viite puhul tuleb viitelingi lõppu ise lisada "#para" number "lg" number (#para4lg1).
• Punkti täpsusega viite puhul tuleb viitelingi lõppu ise lisada "#para" number "lg" number "p" number (#para4lg1p5).
  • Näiteks: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011007#para5lg1p3
  • Näide lühendiga https://www.riigiteataja.ee/akt/ITDS#para9b4lg3b1
• Ülaindeksiga sättele viitamisel tuleb viitelingis sätte ülaindeksi kohta lisada "b" number (näiteks #para3b2lg5p3b2 tähendab §3² lõige 5 punkt 3²).

Viitamise stiil

Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust, mida võiks ka nende valdkondade artiklites järgida.

Tuleks jälgida, et kõik ühe artikli viited oleksid ühes stiilis.

Viitamise tööriistad

• Viidete korrastaja
• ProveIt