Viimsi vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus
Elkuliina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
| elanikke =
| elanikke =
| keskus = [[Viimsi]]
| keskus = [[Viimsi]]
|vallavanem=Siim Kallas}}
}}


'''Viimsi vald''' on [[vald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Tallinn]]ast idas. [[Vald]] hõlmab [[Viimsi poolsaar]]e ning [[Naissaar]]e, [[Prangli]], [[Aksi]], [[Keri]], [[Kräsuli]], [[Seinakari]], [[Kumbli]] ja [[Pandju]] saare.
'''Viimsi vald''' on [[vald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Tallinn]]ast idas. [[Vald]] hõlmab [[Viimsi poolsaar]]e ning [[Naissaar]]e, [[Prangli]], [[Aksi]], [[Keri]], [[Kräsuli]], [[Seinakari]], [[Kumbli]] ja [[Pandju]] saare.

Redaktsioon: 30. august 2018, kell 14:04

 See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond).

Viimsi vald

Pindala: 73,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 22 472 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 307 in/km²
EHAKi kood: 0890[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Viimsi

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Viimsi vallavanem on alates 2017. aasta sügisest Siim Kallas.

Viimsi vallavanemad:

Ants-Hambo Lindemann 20.12.1990-20.06.1995
Lembit Aulas 16.08.1995-29.10.1996
Kaido Metsma 30.10.1996-12.11.2002
Enn Sau 13.11.2002-28.11.2005
Urmas Arumäe 29.11.2005-18.08.2008
Haldo Oravas 09.09.2008-11.11.2013
Alvar Ild 12.11.2013-12.05.2014
Jan Trei 13.05.2014-25.06.2014
Andres Kaarmann 01.07.2014-01.09.2014
Jan Trei 02.09.2014-22.05.2015
Alvar Ild 27.05.2015-16.01.2017
Rein Loik 17.01.2017-06.11.2017
Siim Kallas 07.11.2017-

Asustus

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

Alevikud

Viimsi, Haabneeme.

Külad

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.

Loodus

Maismaa osa on 47 km², poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m), merepiir 43,7 km.

Maastiku kaitsealad: Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme ja Lubja klindiastangu maastikukaitsealad, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala, Naissaar on alates 1995. aasta märtsist looduspargi staatuses ning Prangli ja Aksi saared on maastikukaitsealad.

Rahvastik

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[4]
Arvestuslik rahvaarv
(arvestatud rännet)
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[4]
Rahvastikuregistri järgi
2001 8012 8057
2002 8049 9392
2003 8134 10 660
2004 8209 11 257
2005 8409 12 022
2006 8541 13 522
2007 8541 14 743 14 346
2008 8705 15 876 15 009[5]
2009 8868 16 593 15 867[6]
2010 9070 17 229 16 483[7]
2018 20 010
Rahvaarvu muutus, 2001-2016*
* 1. jaanuarist 2016 on Statistikaametis kasutusel uus rahvaarvu arvutamise metoodika ja inimeste elukoha allikas, mida tuleb muutuste analüüsimisel arvestada. Elukohaks on isikute rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Allikas: Statistikaamet

Ajalugu

Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.

Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on "Taani hindamisraamatus" 1241. Esmakordselt märgitakse seal nn Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla – Uainra (hääldus: Vianra, Viama).

1219 ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miidurannat 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.

Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.

Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.

Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.

Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseumkindral Laidoneri Muuseum, Rannarahva muuseum.

Sõpruslinnad

Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:

Pilte

Vaata ka

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 30.07.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. 4,0 4,1 Statistikaameti koduleht
  5. Viimsi valla koduleht 30.04.2008 seisuga
  6. Viimsi valla koduleht 30.06.2009 seisuga
  7. Viimsi valla koduleht 30.06.2010 seisuga

Välislingid