Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Võõrkeeled
19. rida: 19. rida:


[[Kategooria:Puhkpillid]]
[[Kategooria:Puhkpillid]]

[[ar:آلة نفخ خشبية]]
[[ca:Instrument de fusta]]
[[cs:Dřevěný nástroj]]
[[da:Træblæser]]
[[de:Holzblasinstrument]]
[[es:Instrumentos de viento-madera]]
[[en:Woodwind instrument]]
[[eo:Ligna blovinstrumento]]
[[fr:Bois (musique)]]
[[ko:목관 악기]]
[[hr:Drveni puhački instrumenti]]
[[it:Legni]]
[[he:כלי נשיפה מעץ]]
[[nl:Houtblazer]]
[[ja:木管楽器]]
[[no:Treblåseinstrument]]
[[pl:Instrument dęty drewniany]]
[[qu:Qiru phukuna waqachina]]
[[sl:Pihala]]
[[sr:Дрвени дувачки инструменти]]
[[sv:Träblåsinstrument]]
[[tr:Tahta nefesli çalgılar]]
[[zh:木管乐器]]

Redaktsioon: 2. veebruar 2007, kell 22:26

Puupuhkpillide hulka kuuluvad sümfooniaorkestris flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto).

Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekorne, oboel ja fagotil aga kahekorne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril.

Vaata ka

Välislingid