Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}[[Sümfooniaorkester|Sümfooniaorkestri]] puupuhkpillide hulka kuuluvad [[flööt]](''flauto''), [[oboe]](''oboe''), [[klarnet]](''clarinetto'') ja [[fagott]](''fagotto'').
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}
'''Puupuhkpillide''' hulka kuuluvad [[Sümfooniaorkester|sümfooniaorkestris]] [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto'').


Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale.Termin ´´puupillid´´ iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi ´´looduslik´´ sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.
Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.


Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru.Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi.Klarnetil on ühekorne, oboel ja fagotil aga kahekorne lesthuulik.Flöödil on aukhuulik.
Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekorne, oboel ja fagotil aga kahekorne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].


Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]].Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.
Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.

== Vaata ka ==

* [[Puhkpill]]
* [[Puhkpillide loend]]
* [[Vaskpuhkpill]]

== Välislingid ==

{{commons|Category:Woodwind instruments|Puupuhkpillid}}


[[Kategooria:Puhkpillid]]
[[Kategooria:Puhkpillid]]

Redaktsioon: 2. veebruar 2007, kell 21:25

Puupuhkpillide hulka kuuluvad sümfooniaorkestris flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto).

Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekorne, oboel ja fagotil aga kahekorne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril.

Vaata ka

Välislingid