Ehisviil: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
'''Ehisviil''' ehk '''vimperg''' (saksa sõnast ''Wimperg'') on [[aken|akna]], [[Nišš|niši]] või [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kohal olev kõrge terav ja ilustatud [[viil (arhitektuur)|viil]]<ref name=" Kunstileksikon, 2001"> Kunstileksikon. 2001. Eesti Klassikakirjastus, Tallinn. Lk 102</ref>. Sageli on ehisviilu ääred [[Krabi (arhitektuur)|ronileht]]edega ja tipp [[ristlillik]]uga kaunistatud. Eriti iseloomulik on ehisviil [[gooti arhitektuur]]ile<ref>Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 8. 1993</ref>.<br>
'''Ehisviil''' ehk '''vimperg''' (saksa sõnast ''Wimperg'') on [[aken|akna]], [[Nišš|niši]] või [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kohal olev kõrge terav ja ilustatud [[viil (arhitektuur)|viil]]<ref name=" Kunstileksikon, 2001"> Kunstileksikon. 2001. Eesti Klassikakirjastus, Tallinn. Lk 102</ref>. Sageli on ehisviilu ääred [[Krabi (arhitektuur)|ronileht]]edega ja tipp [[ristlillik]]uga kaunistatud. Eriti iseloomulik on ehisviil [[gooti arhitektuur]]ile<ref>Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 8. 1993</ref>.<br>


Eesti arhitektuuris on ehisviil [[Valjala kirik|Valjala]], [[Ridala kirik|Ridala]] ja [[Tartu Jaani kirik]]ute portaalidel ning [[Tallinna toomkirik]]u, [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]u ning [[Kuressaare linnus]]ekabeli sakramendiniššidel.
Eesti arhitektuuris on ehisviil [[Valjala kirik|Valjala]], [[Ridala kirik|Ridala]] ja [[Tartu Jaani kirik]]ute portaalidel ning [[Tallinna toomkirik]]u, [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]u, Haapsalu toomkiriku<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4062</ref> ning [[Kuressaare linnus]]ekabeli sakramendiniššidel.


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 28. august 2018, kell 10:48

Ehisviil Tartu Jaani kiriku portaali kohal
Prantsusmaal asuva kiriku ehisviilud

Ehisviil ehk vimperg (saksa sõnast Wimperg) on akna, niši või portaali kohal olev kõrge terav ja ilustatud viil[1]. Sageli on ehisviilu ääred ronilehtedega ja tipp ristlillikuga kaunistatud. Eriti iseloomulik on ehisviil gooti arhitektuurile[2].

Eesti arhitektuuris on ehisviil Valjala, Ridala ja Tartu Jaani kirikute portaalidel ning Tallinna toomkiriku, Niguliste ja Oleviste kiriku, Haapsalu toomkiriku[3] ning Kuressaare linnusekabeli sakramendiniššidel.

Viited

  1. Kunstileksikon. 2001. Eesti Klassikakirjastus, Tallinn. Lk 102
  2. Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 8. 1993
  3. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4062