Rannapatarei nr 34: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal [[Hiiumaa]]le ehitatud [[rannapatarei]], mis kuulus [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse mererinne|mererinde]] rannakaitsesüsteemi. Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as, Hiiu- ja Saaremaa vahel.
{| class="infobox vcard" style="width:21em; font-size:90%;" cellspacing="5"
|-
|colspan="2" style="text-align:center; font-size:larger; background-color:#c0c0c0; color:#000000;" class="fn"|[[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e '''Rannapatarei nr 34''' <br>
|-
|colspan="2" style="text-align:center; font-size:90%;"|<br/><small></small>
|<tr><td style="text-align:right;">'''Kaliiber'''</td><td class="nickname">120 mm</td></tr>
|-
|width=78% align="right" | '''Laskekaugus'''
| 83/70<ref>[[Urmas Selirand]], [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003</ref> [[kaabeltau]]d
|-
|width=78% align="right" | '''Raua pikkus'''
| 50
|-
|width=78% align="right" | '''Vertikaalne laskesektor'''
| 155
|-
|width=78% align="right" | '''Horisontaalne laskesektor'''
| 295
|}
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal ehitatud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse mererinne|mererinde]] rannakaitsesüsteemi kuulunud [[rannapatarei]] [[Hiiumaa]]l. Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as, Hiiu- ja Saaremaa vahel.


==Patarei ehitus==
==Patarei ehitus==
26. rida: 7. rida:


==Rannapatarei==
==Rannapatarei==
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.
[[File:Tykki 120 50.JPG|pisi|120 mm Vickers tüüpi suurtükk]]

Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers tüüpi suurtükk]]i. Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.
Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.


Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.
Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.
42. rida: 24. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
*{{kultuurimälestis|23356|Patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*{{kultuurimälestis|23357|Patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*{{kultuurimälestis|23358|Patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*[http://www.mil.hiiumaa.ee/soru/index.html Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)]
*[http://www.mil.hiiumaa.ee/soru/index.html Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)]
*[[Urmas Selirand]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1699_1681.html Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev], Eesti Loodus, 2006/10
*[[Urmas Selirand]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1699_1681.html Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev], Eesti Loodus, 2006/10

{{koord|piirkond=EE-39}}


[[Kategooria:Hiiumaa vald]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Peeter Suure merekindlus]]
[[Kategooria:Peeter Suure merekindlus]]
[[Kategooria:Statsionaarsuurtükid]]
[[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Hiiumaa militaarehitised]]
[[Kategooria:Hiiumaa militaarehitised]]

Redaktsioon: 27. august 2018, kell 21:51

Rannapatarei nr 34 oli 1916. aastal Hiiumaale ehitatud rannapatarei, mis kuulus Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi. Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine Soela väinas, Hiiu- ja Saaremaa vahel.

Patarei ehitus

Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud suurtükkide mark.

Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne Esimest maailmasõda, siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud õhutõrjesuurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.

Rannapatarei

Lõpuks paigaldati Sõrule neli 120 mm Vickersi suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 kaabeltaud,[1] raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.

Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid raudbetoonalustel,[2][3][4] mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.

Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.

Patarei sai lahinguvalmis 12. märtsil 1916.

Rannapatarei I maailmasõjas

Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.

1917. aasta 12. oktoobril sundisid Saksa keisririigi keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Petrogradis laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.

Viited

Välislingid