Õiglase kaubanduse märgis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. august 2018, kell 12:51

Õiglase kaubanduse logo

Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.^[1] Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Esimese Balti riigina võttis Eesti Fairtrade'i märgi kasutusele 2007. aastal.

Märgised

Fair Trade sai alguse 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse tarneahelate eest hoolt sellele täielikult pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ning nende tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus standardite järele ning selle järele, et kauplejate ja tootjate tootmistingimusi puudutavate väidete tõepärasust sõltumatult tõestada.

1988. Aastal võttis Hollandis tegutsev arengule pühendunud heategevusorganisatsioon Solidaridad algselt kohvi jaoks kasutusele Max Havelaari märgistus- ja sertifitseerimissüsteemi.^[2] Sellele järgnesid sarnased algatused teistes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. 1990ndate lõpus moodustasid varem iseseisvad olnud, standardeid paika pannud ja sertifitseerimisega tegelenud organisatsioonid Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsiooni (ingl Fairtrade Labelling Organizations International, FLO) ning kasutusele võeti ühine Fairtrade’i märgis.^[3] 2012. aastal muutis FLO oma nime ja sellest sai Fairtrade International (FI). Üldised Fairtrade’i standardid ja konkreetsete toodete standardid paneb paika FI, samas kui Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemi juhib FLOCERT Ltd. (FI-le kuuluv ettevõte) koostöös audiitorite ja inspektoritega üle kogu maailma. Fairtrade’i standardid on mõeldud selleks, et tegeleda kaubandussuhetes valitseva võimualase tasakaalutusega, ebastabiilsete turgudega ja ebaõiglase tavapärase kaubandusega. Seega kehtivad Fairtrade’i standardid tootjatele ja nende kaubanduspartneritele.

Fairtrade’i märgis tagab, et:

Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest miinimumhinda, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut.

Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes.
Tootmisprotsessis on keelatud kasutada orja- ja lapstööjõudu.
Õiglase kaubanduse hinnalisa või lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks.
Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

Fairtrade arvudes

Maailmas on saadaval on enam kui 30 000 Fairtrade’i märgisega toodet;
Fairtrade’i toodete käive on tänu teadlikele tarbijatele on jõudnud 5,9 miljardi euroni;
Fairtrade’i süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit ja koos perede ja kogukondadega ligi 6 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat;
Fairtrade’i märgisega tooted on saadaval enam kui 125 riigis, sh Eestis.

UTZ Certified

Eestis on saada ka UTZ Certifiedi märgisega tooteid.^[4] See ei kuulu õiglase kaubanduse märgiste alla vaid on maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteem, mis keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certifiedi tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. UTZ Certifiedi nõrkusteks on miinimumhinna puudumine.

Rainforest Alliance

Eestis on saada Rainforest Alliance märgisega tooteid. Rainforest Alliance ei ole õiglase kaubanduse märgis. Rainforest Alliance keskpunktis on loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalike vahendite olemasolu ja parema elujärje.^[5]

Vaata ka

Viited

[1] "Õiglane kaubandus".

[2] "Sertifitseerimine".

[3] "Õiglase kaubanduse märgis".

[4] "UTZ Certified".

[5] "Rainforest Alliance".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{vikinda}}
 [[Fail:Fairtrade-logo.jpg|pisi|Õiglase kaubanduse logo]]
-[[Õiglane kaubandus]] on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/ulevaade|Pealkiri=Õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> '''Õiglase kaubanduse''' ehk Fairtrade '''märk''' tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Esimese Balti riigina võttis Eesti Fairtrade märgi kasutusele 2007. aastal.
+[[Õiglane kaubandus]] on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/ulevaade|Pealkiri=Õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> '''Õiglase kaubanduse''' ehk Fairtrade'i '''märk''' tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Esimese Balti riigina võttis Eesti Fairtrade'i märgi kasutusele 2007. aastal.
 == Märgised ==
-Fair Trade algas 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena.  Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse tarneahelate eest hoolt sellele täielikult pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ning nende tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus standardite järele ning selle järele, et kauplejate ja tootjate tootmistingimusi puudutavate väidete tõepärasust sõltumatult tõestada.
+Fair Trade sai alguse 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse tarneahelate eest hoolt sellele täielikult pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ning nende tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus standardite järele ning selle järele, et kauplejate ja tootjate tootmistingimusi puudutavate väidete tõepärasust sõltumatult tõestada.
 . Aastal võttis Hollandis tegutsev arengule pühendunud heategevusorganisatsioon Solidaridad algselt kohvi jaoks kasutusele Max Havelaari märgistus- ja sertifitseerimissüsteemi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/sertifitseerimine|Pealkiri=Sertifitseerimine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Sellele järgnesid sarnased algatused teistes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. 1990ndate lõpus moodustasid varem iseseisvad olnud, standardeid paika pannud ja sertifitseerimisega tegelenud organisatsioonid Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsiooni (ingl Fairtrade Labelling Organizations International, FLO) ning kasutusele võeti ühine Fairtrade’i märgis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/margised|Pealkiri=Õiglase kaubanduse märgis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2012. aastal muutis FLO oma nime ja sellest sai Fairtrade International (FI). Üldised Fairtrade’i standardid ja konkreetsete toodete standardid paneb paika FI, samas kui Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemi juhib FLOCERT Ltd. (FI-le kuuluv ettevõte) koostöös audiitorite ja inspektoritega üle kogu maailma. Fairtrade’i standardid on mõeldud selleks, et tegeleda kaubandussuhetes valitseva võimualase tasakaalutusega, ebastabiilsete turgudega ja ebaõiglase tavapärase kaubandusega. Seega kehtivad Fairtrade’i standardid tootjatele ja nende kaubanduspartneritele.
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 == Fairtrade arvudes ==
-* Maailmas on saadaval on enam kui 30000 Fairtrade’i mägisega toodet;
+* Maailmas on saadaval on enam kui 30 000 Fairtrade’i märgisega toodet;
 * Fairtrade’i toodete käive on tänu teadlikele tarbijatele on jõudnud 5,9 miljardi euroni;
 * Fairtrade’i süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit ja koos perede ja kogukondadega ligi 6 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat;
@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 == UTZ Certified ==
-[[Fail:Utz certified logo.svg|pisi|UTZ Certified logo]]
+[[Fail:Utz certified logo.svg|pisi|UTZ Certifiedi logo]]
-Eestis on saada ka UTZ Certified märgisega tooteid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://bmtrada.ee/sertifitseerimine/tarneahela-susteemid/utz-sertifitseeritud-kakao-ja-kohv/|Pealkiri=UTZ Certified|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> See ei kuulu õiglase kaubanduse märgiste alla vaid on maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteem, mis keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certified tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. UTZ Certified nõrkusteks on miinimumhinna puudumine.
+Eestis on saada ka UTZ Certifiedi märgisega tooteid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://bmtrada.ee/sertifitseerimine/tarneahela-susteemid/utz-sertifitseeritud-kakao-ja-kohv/|Pealkiri=UTZ Certified|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> See ei kuulu õiglase kaubanduse märgiste alla vaid on maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteem, mis keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certifiedi tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. UTZ Certifiedi nõrkusteks on miinimumhinna puudumine.
 == Rainforest Alliance ==