Aluliina kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud [[1494]]. aastal.<ref>LGU I, 413</ref> Kuni [[1732]]. aastani kuulus Aluliina kihelkonda ka hilisem [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonna]] alad. [[1902]]. aastal eraldati [[Zeltiņi kihelkond|Zeltiņi]] iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus [[Aluliina mõis]]ale. |
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud [[1494]]. aastal.<ref>LGU I, 413.</ref> Kuni [[1732]]. aastani kuulus Aluliina kihelkonda ka hilisem [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonna]] alad. [[1902]]. aastal eraldati [[Zeltiņi kihelkond|Zeltiņi]] iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus [[Aluliina mõis]]ale. |
||
==Aluliina kihelkonna mõisad== |
==Aluliina kihelkonna mõisad== |
||
Redaktsioon: 23. august 2018, kell 13:49
| Aluliina kihelkond Alūksne kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Marienburg | |
|
läti keeles Alūksnes draudzes novads | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Aluliina kirik | |
 |
.jpg)
Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Ajalugu
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud 1494. aastal.[2] Kuni 1732. aastani kuulus Aluliina kihelkonda ka hilisem Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.
Aluliina kihelkonna mõisad
- Alsviķi (Alswig) rüütlimõis
- Aluliina ehk Alūksne (Pastorat Marienburg) kirikumõis
- Aluliina ehk Alūksne (Schloß Marienburg, ka Aiswickshof) rüütlimõis
- Ate (Ottenhof) rüütlimõis
- Babecka (Babetzky) rüütlimõis, Beja kõrvalmõis
- Beja (Beyenhof) rüütlimõis
- Dore (Doremoise) rüütlimõis
- Ērmaņi (Hermannshof) rüütlimõis
- Jaunanna (Neu-Annenhof) rüütlimõis
- Kalnapededze (Charlottenburg) rüütlimõis
- Kolberģi (Goldbeck) rüütlimõis
- Lāzberģi (Fianden) rüütlimõis
- Mālupe (Malup) rüütlimõis
- Nēķene (Nötkenshof) rüütlimõis
- Rēzaka (Rehsack) rüütlimõis
- Šļukumsi (Schluckum) rüütlimõis
- Ziemeri (Semershof) rüütlimõis
- Tūja (Kragenhof) rüütlimõis
- Vecanna (Alt-Annenhof) rüütlimõis
- Vizikumsi (Wisikum) rüütlimõis
Viited
- ↑ Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut, vaadatud 19.06.2014
- ↑ LGU I, 413.
Vaata ka
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.
Kirik: Aluliina kirik
Mõisad: Aluliina kirikumõis | Alsviķi mõis | Aluliina mõis | Ate mõis | Babecka mõis | Beja mõis | Dore mõis | Ērmaņi mõis | Jaunanna mõis | Kalnapededze mõis | Kolberģi mõis | Lāzberģi mõis | Mālupe mõis | Nēķene mõis | Rēzaka mõis | Šļukumsi mõis | Ziemeri mõis | Tūja mõis | Vecanna mõis | Vizikumsi mõis
Kreisilinn: Valga
Kihelkonnad: Alamõisa kihelkond | Aluliina kihelkond | Apekalnsi kihelkond | Aumeistri kihelkond | Ēvele kihelkond | Gulbene kihelkond | Härgmäe kihelkond | Koivaliina kihelkond | Luke kihelkond | Palsmane kihelkond | Smiltene kihelkond | Zeltiņi kihelkond | Tirza kihelkond | Trikāta kihelkond | Valga kihelkond | Velēna kihelkond