Erakaup: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. august 2018, kell 20:04

Erakaup on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil. Tarbimine peab olema ühelt indiviidilt, et vältida sama hüvise tarbimist teise isiku poolt. Ettevõtjad viitavad erakaubale kui konkureerivale ja turult välja tõrjuvale hüvisele. Kaup arvestatakse erakaubaks siis kui kahe indiviidi vahel tekib konkurents hüvise saamiseks ja kui hüvise tarbimine takistab kellelgi teisel antud kaupa tarbida.^[1]^[2]

Omadused

Erakauba tarbimine sõltub maksevõimest, mida tarbitakse ühe ja sama hinna juures aga erinevate kogustega. Näiteks kingad on erakaup. Nende ostmisesega saab välistada indiviide, kes ei soovi või ei suuda endale soetada antud hinna juures vastavat kingapaari. Konkurentsitult tarbida neid ei saa, sest kui kingad on ühe inimese jalas, ei saa need olla samal ajal teisel inimesel. Erakauba puhul saab ettevõtja määrata ise kauba hinna sõltuvalt turustruktuurist ehk sellest, kui suur on vastaval turul konkurents.^[3]^[4]

Mõisted

Konkurents – turustruktuuris eristatakse nelja konkurentsivormi: oligopol, monopol, täielik konkurents, monopolistlik konkurents.
Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata.
Täielik konkurents – palju ettevõtteid, toodang mitteeristav, turule sisenemisbarjääre vähe või puuduvad, hinna üle mõju puudub.
Monopol – turul üks ettevõte, toodang on unikaalne, turule sisenemine raske, monopol määrab hinna.
Monopolistlik konkurents – palju ettevõtteid, toode on eristatud, turule sisenemine kerge, mõju hinna üle väike.^[5]

Näited

Toit
Riided
Jook
Autod
Telefonid
Arvutid
Televiisorid

Viited

↑ http://www.investopedia.com/terms/p/private-good.asp
↑ https://www.britannica.com/topic/private-good
↑ http://deepzone2.ttu.ee/tseba/VitaliVinogradov/Course2/Aval_sektorEST.doc
↑ http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html
↑ M. Kerem, O. Raju, M. Randveer, 1998. Mikroökonoomika õpik. TEA Kirjastus.

[1] ttp://www.investopedia.com/terms/p/private-good.asp

[2] ttps://www.britannica.com/topic/private-good

[3] ttp://deepzone2.ttu.ee/tseba/VitaliVinogradov/Course2/Aval_sektorEST.doc

[4] ttp://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html

[5] M. Kerem, O. Raju, M. Randveer, 1998. Mikroökonoomika õpik. TEA Kirjastus.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{vikinda}}
-'''Erakaup''' on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil. Tarbimine peab olema ühelt indiviidilt, et vältida sama hüvise tarbimist teise isiku poolt. Ettevõtjad viitavad erkaubale kui konkureerivale ja turult välja tõrjuvale hüvisele.
+'''Erakaup''' on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil. Tarbimine peab olema ühelt indiviidilt, et vältida sama hüvise tarbimist teise isiku poolt. Ettevõtjad viitavad erakaubale kui konkureerivale ja turult välja tõrjuvale hüvisele.
 Kaup arvestatakse erakaubaks siis kui kahe indiviidi vahel tekib konkurents [[hüvis]]e saamiseks ja kui hüvise tarbimine takistab kellelgi teisel antud kaupa tarbida.<ref>http://www.investopedia.com/terms/p/private-good.asp</ref><ref>https://www.britannica.com/topic/private-good</ref>
 == Omadused ==
-Erakauba tarbimine sõltub maksevõimest, mida tarbitakse ühe ja sama hinna juures aga erinevate kogustega. Näiteks kingad on erakaup. Nende ostmisesega saab välistada indiviide, kes ei soovi või ei suuda endale soetada antud hinna juures vastavat kingapaari. Konkurentsitult tarbida neid ei saa, sest kui kingad on ühe inimese jalas, ei saa need olla samal ajal teisel inimesel. Erakauba puhul saab ettevõtja määrta ise kauba hinna sõluvalt turustruktuurist ehk sellest kui suur on vastaval turul [[konkurents]].<ref>http://deepzone2.ttu.ee/tseba/VitaliVinogradov/Course2/Aval_sektorEST.doc</ref><ref>http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html</ref>
+Erakauba tarbimine sõltub maksevõimest, mida tarbitakse ühe ja sama hinna juures aga erinevate kogustega. Näiteks kingad on erakaup. Nende ostmisesega saab välistada indiviide, kes ei soovi või ei suuda endale soetada antud hinna juures vastavat kingapaari. Konkurentsitult tarbida neid ei saa, sest kui kingad on ühe inimese jalas, ei saa need olla samal ajal teisel inimesel. Erakauba puhul saab ettevõtja määrata ise kauba hinna sõltuvalt turustruktuurist ehk sellest, kui suur on vastaval turul [[konkurents]].<ref>http://deepzone2.ttu.ee/tseba/VitaliVinogradov/Course2/Aval_sektorEST.doc</ref><ref>http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html</ref>
 == Mõisted ==
-* '''Konkurents'''- turstruktuuris eristatakse nelja erinevat konkurentsi vormi- oligopol, monopol, täielik konkurents, monopolistlik konkurents.
+* '''Konkurents''' – turustruktuuris eristatakse nelja konkurentsivormi: oligopol, monopol, täielik konkurents, monopolistlik konkurents.
-* '''Oligopol'''- turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata.
+* '''Oligopol''' – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata.
-* '''Täielik konkurents'''- palju ettevõtteid, toodang mitteeristav, turule sisenemisbarjääre vähe või puuduvad, hinna üle mõju puudub.
+* '''Täielik konkurents''' – palju ettevõtteid, toodang mitteeristav, turule sisenemisbarjääre vähe või puuduvad, hinna üle mõju puudub.
-* '''Monopol'''- turul üks ettevõte, toodang on unikaalne, turule sisenemine raske, monopol määrab hinna.
+* '''Monopol''' – turul üks ettevõte, toodang on unikaalne, turule sisenemine raske, monopol määrab hinna.
-* '''Monopolistlik konkurents'''- palju ettevõtteid, toode on eristatud, turule sisenemine kerge, mõju hinna üle väike.<ref>M. Kerem, O. Raju, M. Randveer, 1998. Mikroökonoomika õpik. TEA Kirjastus.</ref>
+* '''Monopolistlik konkurents''' – palju ettevõtteid, toode on eristatud, turule sisenemine kerge, mõju hinna üle väike.<ref>M. Kerem, O. Raju, M. Randveer, 1998. Mikroökonoomika õpik. TEA Kirjastus.</ref>
 == Näited ==