Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 18 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
| värv=#088A08
| raamita=jah
}}'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis, [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] ääres.
}}
'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis, [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] ääres.
[[File:Rigas pils.jpg|pisi|Riia loss, vaade Daugava jõelt]]
[[File:Rigas pils 2011.jpg|pisi|Riia loss]]
 
==Ajalugu==
Esimene Riia loss ehitati vahemikus 1202–1209. See hoone asus Skārņu ielā 10 – 2010–20 ja Kalēju ielā 9/11 piirkonnas, asudes Riia peapiiskopi lossi kõrval. Kahel hoonel oli ühine müür. Riia peapiiskopi ja ordu vahel puhkenud konflikti tagajärjel hõivati loss aastaks [[1295]], ühtlasi lammutati see suuremalt jaolt maha. Lossi kabel jäi puutumata ja sellest kasvas välja hilisem [[Riia Püha Jüri kirik|Püha Jüri kirik]].
 
UueUut Riia lossi ehitamisthakati alustatiehitama 15. juunil 1330. aastal ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse.
 
Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m) on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena.
Pärast [[Esimene maailmasõda Lätis|Esimese maailmasõja]] lõppu võttis Läti riik Riia lossi oma valdusse ning andis selle [[Läti Vabariigi president|Läti Vabariigi presidendi]] käsutusse. Aastail 1935–1939 oli lossi rekonstrueerimstöödesse kaasatud arhitekt [[Eižens Laube]], kes lisas hoonele nn Kolme tähe torni.<ref name="vietas">[http://www.vietas.lv/index.php?p=10&id=795 Eižens Laube vietas.lv lehel]</ref>
 
2015. aastal andis [[Läti Pank]] välja Riia lossi ehitamise 500. aastapäevale pühendatud meenemündi, mille esiküljel on kujutatud lossi sisevärava kohal olevaid Neitsineitsi Maarja ja Wolter von Plettenbergi skulptuure ning tagaküljel on lossi üldvaade.<ref>[https://monetas.bank.lv/en/coins/500-years-of-the-riga-castle Läti pank: 500 Years of the Riga Castle]</ref>
 
== Galerii ==
145 723

muudatust

Navigeerimismenüü