Gregory Bateson: erinevus redaktsioonide vahel
| 23. rida: | 23. rida: | ||
===Eesti keeles=== |
===Eesti keeles=== |
||
"Metaloogid". ''[[Acta Semiotica Estica]]'' 3: 211–220; tlk [[Silver Rattasepp]]. (Sisaldab kaks metaloogi: "Miks lähevad asjad sassi" (1948) ja "Miks prantslased?".) |
|||
"Vaim ja loodus - möödapääsmatu ühtsus". Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 272 lk; tlk [[Aet Varik]]. |
|||
==Tema kohta== |
==Tema kohta== |
||
Redaktsioon: 15. august 2018, kell 14:18
| Gregory Bateson | |
|---|---|
| Sündinud | 9. mai 1904, Grantchester, Ühendkuningriik |
| Surnud | 4. juuli 1980, San Francisco, USA |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | antropoloogia, sotsiaalteadused, lingvistika, küberneetika, süsteemiteooria |
| Tuntumad tööd |
skismogenees topeltsideme teooria vaimu ökoloogia teisene õppimine |
Gregory Bateson (9. mai 1904 – 4. juuli 1980) oli inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik, kelle tööd ühendasid omavahel mitmeid valdkondi. 1940ndatel aitas ta tuua süsteemiteooria ja küberneetika sotsiaal- ja käitumisteadustesse. Elu viimasel kümnendil tegeles ta epistemoloogia kui "metateaduse" arendamisega, eesmärgiga ühendada omavahel erinevates teadusvaldkondades kujunenud varased süsteemiteooria vormid.[1]
Elukäik
Bateson sündis 9. mail 1904 Inglismaal Cambridgeshire'is Grantchesteri külas. Ta oli (Caroline) Beatrice Durhami ja tuntud geneetiku William Batesoni kolmas ja noorim poeg. Talle pandi geneetika rajaja Gregor Mendeli järgi nimeks Gregory.[2]
Batesoni elukäigule avaldasid tugevat mõju tema vanemate vendade traagilised surmad. Vanim vend John Bateson (1898–1918) hukkus Esimeses maailmasõjas. Keskmine vend Martin (1900–1922) pidi vanemate ootuste kohaselt käima isa jälgedes, kuid läks isaga tülli, kuna soovis ise saada luuletajaks ja näitekirjanikuks. Sellest tingitud stressi ja õnnetu armastuse tagajärjeks oli Martini avalik enesetapp Piccadilly väljakul asuva Anterose kuju all 1922. aasta 22. aprillil, Johni sünnipäeval.[3]
Bateson abiellus 1936. aastal Ameerika kultuuriantropoloogi Margaret Meadiga.[4] Batesonil ja Meadil sündis 1939. aastal tütar Mary Catherine Bateson, kellest sai samuti antropoloog.[5] Bateson ja Mead läksid lahku 1947. aastal ning lahutati ametlikult 1950. aastal.[6] 1951. aastal abiellus ta Elizabeth "Betty" Sumneri (1919–1992), Oregoni episkopaalkiriku piiskopi Walter Taylor Sumneri tütrega.[7] Neil sündis poeg John Sumner Bateson (1951-2015) ning 1953. aastal kaksikud, kes surid varsti pärast sündi. Bateson ja Sumner lahutati 1957. aastal. 1961. aastal abiellus Bateson terapeudi ja sotsiaaltöötaja Lois Cammackiga (sündinud 1928). 1969. aastal sündis neil tütar Nora Bateson.[6]
Bateson oli eluaegne ateist, järgides selles põlvkondade pikkust perekondlikku traditsiooni.[8]
Haridustee
Noor Bateson õppis aastatel 1917 kuni 1921 Charterhouse'i koolis, omandas 1925. aastal St. John College'is Cambridge'is bakalaureusekraadi bioloogias ning jätkas Cambridge'is õppimist aastatel 1927 kuni 1929. 1928. aastal õpetas Bateson Austraalias Sydney Ülikoolis lingvistikat. Aastatel 1931 kuni 1937 oli ta St. John's College'i liige ning veetis Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud aastad Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Guineas ja Balil antropoloogilistel uurimistöödel. Aastail 1936–1950 oli ta abielus antropoloog Margaret Meadiga.[9]
Teosed
Tema olulisemaid raamatuid on "Steps to an Ecology of Mind" (1972) ja "Mind and Nature" (1980). Postuumselt ilmunud raamat "Angel's Fear" (1987) ilmus kaasautorluses tema tütre Mary Catherine Batesoniga.
Eesti keeles
"Metaloogid". Acta Semiotica Estica 3: 211–220; tlk Silver Rattasepp. (Sisaldab kaks metaloogi: "Miks lähevad asjad sassi" (1948) ja "Miks prantslased?".)
"Vaim ja loodus - möödapääsmatu ühtsus". Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 272 lk; tlk Aet Varik.
Tema kohta
- Kotov, Kaie 2006. Juhatus Gregory Batesoni ökoloogilisse epistemoloogiasse. Acta Semiotica Estica 3: 199–210.
Välislingid
Viited
- ↑ Lipset, David (1980). Gregory Bateson: Legacy of a Scientist. Prentice-Hall. ISBN 0133650561.
- ↑ Koestler, Arthur (1926). The Case of the Midwife Toad.
- ↑ Schuetzenberger, Anne. The Ancestor Syndrome. New York, Routledge. 1998.
- ↑ Encyclopædia Britannica (2007). "Gregory Bateson". Retrieved from Britannica Concise, 5.08.2007
- ↑ "Mary Catherine Bateson". Mary Catherine Bateson. Vaadatud 27.07.2013.
- ↑ 6,0 6,1 To Cherish the Life of the World: Selected Letters of Margaret Mead. Margaret M. Caffey and Patricia A. Francis, eds. With foreword by Mary Catherine Bateson. New York. Basic Books. 2006.
- ↑ "Walter Taylor Sumner". Find a Grave. 21.08.2011. Vaadatud 28.02.2016.
- ↑ Noel G. Charlton (2008). Understanding Gregory Bateson: mind, beauty, and the sacred earth. SUNY Press. Lk 29. ISBN 9780791474525.
This was to be the last large-scale work of lifelong atheist Bateson, seeking to understand the meaning of the sacred.
- ↑ NNDB, Gregory Bateson, Soylent Communications, 2007.