Süütunne: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
+ külgriba
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Brooklyn_Museum_-_Soul_in_Bondage_-_Elihu_Vedder_-_overall.jpg|pisi|"Kinniseotud hing, kunstnik" [[Elihu Vedder]]]]
[[Pilt:Brooklyn_Museum_-_Soul_in_Bondage_-_Elihu_Vedder_-_overall.jpg|pisi|"Kinniseotud hing, kunstnik" [[Elihu Vedder]]]]
{{Emotsioonid}}
'''Süü''' on [[Tunnetus (psühholoogia)|kognitiivne]] või [[Emotsioon|emotsionaalne]] tunne, mida kogeb inimene, kes [[Uskumus|usub]] või mõistab, ka ebatäpselt, et ta on eksinud enda käitumisnormide vastu või on rikkunud üldist [[Moraal|moraalset]] standardit ja kannab olulist vastutust selle rikkumise pärast.<ref>[http://www.enotes.com/gale-psychology-encyclopedia/guilt "Guilt".]</ref> Süü on tihedalt seotud mõistega [[kahetsus]].
'''Süü''' on [[Tunnetus (psühholoogia)|kognitiivne]] või [[Emotsioon|emotsionaalne]] tunne, mida kogeb inimene, kes [[Uskumus|usub]] või mõistab, ka ebatäpselt, et ta on eksinud enda käitumisnormide vastu või on rikkunud üldist [[Moraal|moraalset]] standardit ja kannab olulist vastutust selle rikkumise pärast.<ref>[http://www.enotes.com/gale-psychology-encyclopedia/guilt "Guilt".]</ref> Süü on tihedalt seotud mõistega [[kahetsus]].



Redaktsioon: 15. august 2018, kell 00:29

"Kinniseotud hing, kunstnik" Elihu Vedder

Süü on kognitiivne või emotsionaalne tunne, mida kogeb inimene, kes usub või mõistab, ka ebatäpselt, et ta on eksinud enda käitumisnormide vastu või on rikkunud üldist moraalset standardit ja kannab olulist vastutust selle rikkumise pärast.[1] Süü on tihedalt seotud mõistega kahetsus.

Psühholoogia

Süü on oluline tegur obsessiiv-kompulsiivne häire sümptomite jätkumisel.[2] Süüd ja sellega seotud põhjused, väärtused ja puudused on ühised teemad nii psühholoogias kui psühhiaatrias. Nii spetsialistidele kui tavainimesle on süü on afektiseisund, milles inimene tunneb, et on endaga konfliktis oma tegude või tegematajätmiste pärast. See tekitab tal tunde, mis ei kao lihtsalt südametunnistuspiinade pärast. Sigmund Freud kirjeldas seda kui ego ja superego (ülimina) vahel toimuvat võitlust. Süütunne on Freudi arvates „ilmselt ainult hirm armastusest ilma jääda, „sotsiaalne” hirm”. Freud leiab, et alateadvust takistab süütunne, mis on kõige raskem takistus, mida ületada."[3]

Psühhopaatidel puudub süütunne

Inimestel, kellel on sügavad psühhopaadi omadused, puudub tõeline süütunne ja vajadus kahetseda, kui nad on teistele haiget teinud. Selle asemel leivad nad oma tegudele ratsionaalsed põhjused, süüdistavad kedagi teist või eitvad, et midagi toimus.[4] Inimene, kellel on psühhopaatia, kaldub vägivaldsusele teiste ja enda vastu. Neil on halvastiarenenud võime tulevikku ette planeerida. Psühhopaadid ei pea end kunagi süüdlaseks, kuna nad teevad ükskõik mida, et saada endale tingimusteta kasu. Inimene, kes ei tunne süüd ega kahetsust, ei oma ka mingit vajadust ennast süüdistada, kui nad on teistele haiget teinud. Kõrge psühhopaatiaga inimene suudab alati oma tegusid positiivselt põhjendada ja süü teiste kanda jätta.[5] Psühholoogid näevad seda kui osa moraalsete põhjenduste puudumisest ja võimetust olukordi hinnata moraalsest vaatenurgast ning võimetust teiste inimestega emotsionaalseid sidemeid luua, kuna neil puudub empaatia.

Viited

  1. "Guilt".
  2. Leslie J. Shapiro, LICSW. "Pathological guilt: A persistent yet overlooked treatment factor in obsessive-compulsive disorder —". Aacp.com. Vaadatud 27. novembril 2012.
  3. Sigmund Freud, On Metapsychology (PFL 11) pp. 390–1
  4. Birket-Smith, Morten; Millon, Theodore; Simonsen, Erik; Davis, Roger E. (2002). "11. Psychopathy and the Five-Factor Model of Personality, Widiger and Lynam". Psychopathy: Antisocial, Criminal, and Violent Behavior. New York: The Guilford Press. Lk 173–7. ISBN 1-57230-864-8.
  5. Neumann, Craig S.; Kosson, David S.; Forth, Adelle E.; Hare, Robert D. (2013). "Factor structure of the Hare Psychopathy Checklist: Youth Version (PCL:YV) in adolescent females". Psychological Assessment. DOI:10.1037/1040-3590.18.2.142.