Sinikas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
| sünonüümid = |
| sünonüümid = |
||
}} |
}} |
||
'''Sinikas''' |
'''Sinikas''' (''Vaccinium uliginosum'') on [[kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonda [[Mustikas (perekond)|mustika]] perekonda kuuluv [[püsikud|mitmeaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[kääbuspõõsas]]. |
||
Rahvapärased nimetused '''joovikas''', '''rukkisinikas''', '''soomari''' |
Rahvapärased nimetused on '''joovikas''', '''rukkisinikas''', '''soomari'''. |
||
==Levila ja kasvukoht== |
==Levila ja kasvukoht== |
||
46. rida: | 46. rida: | ||
{{commons|Category:Bilberry|Sinikas}} |
{{commons|Category:Bilberry|Sinikas}} |
||
* [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1634_1609.html Mittejoovastad joovikad] |
* [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1634_1609.html Mittejoovastad joovikad] |
||
* [http://www.aialeht.ee/news/aialeht/puuviljad/article.php?id=55601250 Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu] Aialeht.ee, 13. august 2011 |
* [http://www.aialeht.ee/news/aialeht/puuviljad/article.php?id=55601250 Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu]. Aialeht.ee, 13. august 2011 |
||
[[Kategooria:Kanarbikulised]] |
[[Kategooria:Kanarbikulised]] |
Redaktsioon: 12. august 2018, kell 21:22
See artikkel räägib marjast; sinikaks nimetatakse ka nahaalust verevalumit |
Sinikas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
Sugukond |
Kanarbikulised Ericaceae |
Perekond |
Mustikas Vaccinium |
Liik |
Sinikas |
Binaarne nimetus | |
Vaccinium uliginosum L. |
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas.
Rahvapärased nimetused on joovikas, rukkisinikas, soomari.
Levila ja kasvukoht
Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.
Kirjeldus
Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.
Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim.
Sinikas paljuneb valdavalt vegetatiivselt, kuid lagedatel niisketel kohtadel võib paljuneda ka seemnetega. Seemned levivad lindude abil.
Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega.
Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et osa inimesi on sinikat süües kerget joovet kogenud. Tegelikult marja joovastavat toimet tõestatud ei ole ning tegemist võib olla kas ülitundlikkusega või asjaoluga, et sinikas kasvab sageli koos sookailuga, mille eeterlikud õlid võivad tõepoolest halba enesetunnet põhjustada.
-
Sinikad Piiumetsa rabas
-
Õitsev sinikas Gröönimaal
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sinikas |
- Mittejoovastad joovikad
- Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu. Aialeht.ee, 13. august 2011