Metsakodu: erinevus redaktsioonide vahel
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö) Avamise kirjeldus |
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö) Põrgupõhja |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
=== Metsakodu pidulik avamine === |
=== Metsakodu pidulik avamine === |
||
Metsakodu avamine ja sisseõnnistamine koos ülerootsilise Suvipäevaga toimus pühapäeval, 11. juulil 1954. Avamispäevale eelnes vanemskautide töölaager väikse haigiga 4.-10. juulil ja sellele järgnes Eesti Skautide Maleva Rootsis hundulaager 12.-18. juulil. |
Metsakodu avamine ja sisseõnnistamine koos ülerootsilise Suvipäevaga toimus pühapäeval, 11. juulil 1954. Avamispäevale eelnes vanemskautide töölaager "Põrgupõhja" väikse haigiga 4.-10. juulil ja sellele järgnes Eesti Skautide Maleva Rootsis hundulaager 12.-18. juulil. |
||
Avamisel osales üle tuhande inimese. Avamistalitus algas kell 11 signaalsarve heliga. Vabaõhu jumalateenistusel ja Metsakodu õnnistamisel teenisid õpetaja [[Elmar Tõldsepp]] ja preester [[Arbo Nael]], kes mõlemad olid ise skaudid. Peokõne pidas [[Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi koondis]]<nowiki/>e juhataja skautmaster [[Arnold Gering]]. Avatud oli telkhotell, "Võsabaar" ja kohvik "Kringel". "Laanelaadal" võis igaüks õnnerattal, märkilaskmises või potilöömisega õnne ja osavust proovida. Külakiigel sai kiikuda ja sadamasillalt üürida sõudepaate. Võisteldi võrkpallis, murdmaajooksus, köieveos ja kurnimängus. Vabaõhukontserdil esines [[Göteborgi Eesti Segakoor]] [[Harry Truus]]<nowiki/>i juhatusel ning ühendatud rahvatantsijad. Suvepäev lõppes lõkkeõhtuga "lõkkevana" [[Ao Vaks]]<nowiki/>i juhendamisel. Noortele jutustas sõjalugusid [[Vello Pekomäe]]. |
Avamisel osales üle tuhande inimese. Avamistalitus algas kell 11 signaalsarve heliga. Vabaõhu jumalateenistusel ja Metsakodu õnnistamisel teenisid õpetaja [[Elmar Tõldsepp]] ja preester [[Arbo Nael]], kes mõlemad olid ise skaudid. Peokõne pidas [[Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi koondis]]<nowiki/>e juhataja skautmaster [[Arnold Gering]]. Avatud oli telkhotell, "Võsabaar" ja kohvik "Kringel". "Laanelaadal" võis igaüks õnnerattal, märkilaskmises või potilöömisega õnne ja osavust proovida. Külakiigel sai kiikuda ja sadamasillalt üürida sõudepaate. Võisteldi võrkpallis, murdmaajooksus, köieveos ja kurnimängus. Vabaõhukontserdil esines [[Göteborgi Eesti Segakoor]] [[Harry Truus]]<nowiki/>i juhatusel ning ühendatud rahvatantsijad. Suvepäev lõppes lõkkeõhtuga "lõkkevana" [[Ao Vaks]]<nowiki/>i juhendamisel. Noortele jutustas sõjalugusid [[Vello Pekomäe]]. |
||
Västeråsi "Tasuja" lipkond, [[Ain Treufeldt]]<nowiki/>i juhtimisel, võitis Metsakodu aukilbi suurima panuse eest Metsakodu osatähtede müümisel ja "Käed külge" aktsioonis. Erilise austuse osaliseks said skaudijuhid [[Gustav Ilves]] ja [[Ilmar Loorand]], kes juhtisid Metsakodu ostmise tegevust. Tänukirjad said [[Mihkel Kolumbus]], [[Ilmar Kajandi]], [[Elmar Võrno]], [[Lars Oeselg]], [[Arved Mägi]], [[Eerik Haamer|Erik Haamer]], [[Hugo Lepik]], [[Otto Puusta]] ja Klämmestorpi mõisaomanik Berg, kes noortele andis kasutada mõisa maa-ala. |
Västeråsi "Tasuja" lipkond, [[Ain Treufeldt]]<nowiki/>i juhtimisel, võitis Metsakodu aukilbi suurima panuse eest Metsakodu osatähtede müümisel ja "Käed külge" aktsioonis. Erilise austuse osaliseks said skaudijuhid [[Gustav Ilves]] ja [[Ilmar Loorand]], kes juhtisid Metsakodu ostmise tegevust. Tänukirjad said [[Mihkel Kolumbus]], [[Ilmar Kajandi]], [[Elmar Võrno]], [[Lars Oeselg]], [[Arved Mägi]], [[Eerik Haamer|Erik Haamer]], [[Hugo Lepik]], [[Otto Puusta]] ja Klämmestorpi mõisaomanik Berg, kes noortele andis kasutada mõisa maa-ala. |
||
=== Metsakodu Sõprade Ring === |
=== Metsakodu Sõprade Ring === |
||
Redaktsioon: 12. august 2018, kell 17:37
Metsakodu on eesti skaudilaager Rootsis. Metsakodu asub Skaraborgi läänis, umbes 31 km Falköpingist Jönköpingi poole Utvängstorpi külas Tidani jõe idakaldal Hultarpi ja Klämmestorpi talude vahel. Lähimasse raudteejaama - Sandhem, on 10 km.[1] Metsakodus on 24 suvemaja kokku 80 ööbimiskohaga ja telkimisplats 400 telkijale. Seal korraldatakse laste ja noorte, aga ka täiskasvanute laagreid, üritusi, kursuseid ja iga-aastane golfiturniir. Aastakümnete jooksul on Metsakodu külastanud üle veerand miljoni eestlase ja rootslase.
Eellugu
Gustav Ilves rääkis Metsakodust kui ühest visioonist ja unistusest eesti pagulasskautide omast laagripaigast kusagil Rootsis esimest korda ühel sumedal augustiõhtul 1952 Stockholmi ääremail Drevvikeni järve kaldal toimunud II Eesti Skautide Maleva Rootsis suurlaagris lõkkeõhtul. "Unistus on luua kodumaata jäänud skaudipoiste oma püsilaagripaik, kus võiksime tunda endid kui kodus. Paik, mis oleks meile kodumaa asendajaks, kus võiksime püstitada oma telgid, kus võiksime uhkusega heisata oma rahvuslipu, mille all võiksime anda skauditõotuse: Kinnitades asõnaga annan pühaliku tõotuse, et täita oma kohust Jumala ja Eesti isamaa vastu, head teha oma ligemistele, truuks jääda skaudiseadustele ja iga päev nende järgi talitada."[2]
Eesti Skautide Malev tegi oma 7. aastakoosolekul 1953 Uppsalas otsuse muretseda Malevale oma püsilaager. Skauttöö Keskus, juhataja Gustav Ilves, Elmar Ojaste, H. Annik, Ilmar Loorand, Ivar Paljak, Ao Vaks, Heiner Erendi, O. Heinsoo ja M. Soondra, saab ülesandeks alustada Metsakodu eeltöid. Metsakodu Fond alustas 25. oktoobril 1953 Metsakodu osatähtede müüki, 30. oktoobril 1953 alustati aktsiooni "Käed külge oma Metsakodu hääks!", 15. detsembril 1953 tulid müügile loteriipiletid Metsakodu heaks.
Mitmed lipkonnad võtsid nõuks püstitada kas mõne hoone või muu vajaliku ehitise lipkonna püsiva mälestusmärgina. Mölnlycke "Kõu" ehitas palkidest nõumaja, Boråsi "Põhjapojad" püstitasid kiige, Skene "Põhjakotkad" kooguga kaevu.
Metsakodu pidulik avamine
Metsakodu avamine ja sisseõnnistamine koos ülerootsilise Suvipäevaga toimus pühapäeval, 11. juulil 1954. Avamispäevale eelnes vanemskautide töölaager "Põrgupõhja" väikse haigiga 4.-10. juulil ja sellele järgnes Eesti Skautide Maleva Rootsis hundulaager 12.-18. juulil.
Avamisel osales üle tuhande inimese. Avamistalitus algas kell 11 signaalsarve heliga. Vabaõhu jumalateenistusel ja Metsakodu õnnistamisel teenisid õpetaja Elmar Tõldsepp ja preester Arbo Nael, kes mõlemad olid ise skaudid. Peokõne pidas Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi koondise juhataja skautmaster Arnold Gering. Avatud oli telkhotell, "Võsabaar" ja kohvik "Kringel". "Laanelaadal" võis igaüks õnnerattal, märkilaskmises või potilöömisega õnne ja osavust proovida. Külakiigel sai kiikuda ja sadamasillalt üürida sõudepaate. Võisteldi võrkpallis, murdmaajooksus, köieveos ja kurnimängus. Vabaõhukontserdil esines Göteborgi Eesti Segakoor Harry Truusi juhatusel ning ühendatud rahvatantsijad. Suvepäev lõppes lõkkeõhtuga "lõkkevana" Ao Vaksi juhendamisel. Noortele jutustas sõjalugusid Vello Pekomäe.
Västeråsi "Tasuja" lipkond, Ain Treufeldti juhtimisel, võitis Metsakodu aukilbi suurima panuse eest Metsakodu osatähtede müümisel ja "Käed külge" aktsioonis. Erilise austuse osaliseks said skaudijuhid Gustav Ilves ja Ilmar Loorand, kes juhtisid Metsakodu ostmise tegevust. Tänukirjad said Mihkel Kolumbus, Ilmar Kajandi, Elmar Võrno, Lars Oeselg, Arved Mägi, Erik Haamer, Hugo Lepik, Otto Puusta ja Klämmestorpi mõisaomanik Berg, kes noortele andis kasutada mõisa maa-ala.
Metsakodu Sõprade Ring
Eesti Skaudijuhtide Kogu ostis Metsakodu 1953. aastal, kuid laagris oli ka skautide sõpru. Seetõttu loodi 1959. aastal Metsakodu Sõprade Ring kui laagrit toetav organisatsioon.[3]
Viited
- ↑ Gustav Ilves (2001). Metsakodu. Eesti pesapaik Rootsis. Lk 26.
- ↑ Gustav Ilves (2001). Metsakodu. Eesti pesapaik Rootsis. Lk 8.
- ↑ Jüri Helberg. Seekordne kevad on eriti tuleohtlik. Eesti Päevaleht (Rootsi) 2018, nr 11