Alaldusdiood: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Alaldusdiood''' on [[pooljuhtdiood]], mis on ette nähtud [[vahelduvvool]]u muundamiseks [[alalisvool]]uks |
'''Alaldusdiood''' on [[pooljuhtdiood]], mis on ette nähtud [[vahelduvvool]]u muundamiseks [[alalisvool]]uks. Nende lubatav pärisuunavool on olenevalt tüübist mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
Alaldusdioode kasutatakse peamiselt [[alalispinge]] saamiseks võrgu[[toiteplokk]]ides ja [[toiteadapter|-adapterites]]. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Töösagedused ja taastumiskestus== |
==Töösagedused ja taastumiskestus== |
||
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks ulatub see sagedus sadade kilohertsideni, seda eriti tänu |
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks ulatub see sagedus sadade kilohertsideni, seda eriti tänu [[Impulsstoiteallikas |sagedusmuundamisega toiteplokkide]] laiale levikule. |
||
Töösageduse määrab peamiselt see, kui kiiresti taastub dioodi vastusuunatakistus |
Töösageduse määrab peamiselt see, kui kiiresti taastub dioodi vastusuunatakistus. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode [[diood#Vastutakistuse taastumine|vastusuunatakistuse taastumiskestusest]] sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Alaldusdioodide eri liigina vaadeldakse ka [[Schottky diood]]e, mis tänu väikesele päripingelangule (''U''<sub>F</sub> < 0,5 V) on eriti sobivad madala vahelduvpinge alaldamiseks. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Sildalaldi]] |
*[[Sildalaldi]] |
||
*[[Alaldi]] |
*[[Alaldi]] |
||
*[[Impulsstoiteallikas]] |
|||
{{Elektroonika}} |
{{Elektroonika}} |
||
[[Kategooria:Dioodid]] |
[[Kategooria:Dioodid]] |
Viimane redaktsioon: 11. august 2018, kell 10:02
Alaldusdiood on pooljuhtdiood, mis on ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Nende lubatav pärisuunavool on olenevalt tüübist mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks.
Alaldusdioode kasutatakse peamiselt alalispinge saamiseks võrgutoiteplokkides ja -adapterites.
Valmistatakse samuti alaldusplokke, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta.
Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadade ja alaldusplokkidel tuhandete voltideni.
Töösagedused ja taastumiskestus[muuda | muuda lähteteksti]
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks ulatub see sagedus sadade kilohertsideni, seda eriti tänu sagedusmuundamisega toiteplokkide laiale levikule.
Töösageduse määrab peamiselt see, kui kiiresti taastub dioodi vastusuunatakistus. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Alaldusdioodide eri liigina vaadeldakse ka Schottky dioode, mis tänu väikesele päripingelangule (UF < 0,5 V) on eriti sobivad madala vahelduvpinge alaldamiseks.