Tenzin Gyatso

Tema Pühadus Tenzin Gyatso (བསྟན་འཛིན་རྒྱ་མཚོ།; sündinud 6. juulil 1935) on praegune, XIV dalai-laama.

Elukäik

Tenzin Gyatso sündis talupoja peres Tiibeti kirdeosas Amdos, Taktseri (སྟག་འཚེར།) külas, mis tema sünniajal kuulus juba Hiina Qinghai provintsi. Tema sünninimi oli Lhamo Dhondrub.

Kaheaastaselt läbis ta katsed, mille põhjal ta tunnistati XIII dalai-laama Thupten Gyatso taaskehastuseks, pälvis dalai-laama tiitli ning sai nimeks Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso (lühendatult Tenzin Gyatso). Dalai-laama on Gelukpa (kollasemütsiliste) koolkonna eestseisja, keda peetakse Tiibeti budismis kõrgeimaks vaimulikuks juhiks, bodhisattva Avalokitešvara reinkarnatsiooniks.

Tenzin Gyatso kolis 1939 koos perega Lhasasse, kuid tema noorusajal, kuni aastani 1950 täitsid dalai-laama ilmalikke, Tiibeti valitseja kohuseid, regendid. Ta elas Potala palees ja dalai-laamade suveresidentsis Norbulingkas. Kuueaastaselt alustas Tenzin Gyatso väljaõpet, saamaks buda mungaks. 11-aastaselt kohtus ta austerlase Heinrich Harreriga, kes tutvustas talle elu väljaspool Tiibetit. Harrer viibis dalai-laama lähikonnas kuni 1952. aastani ning Tenzin Gyatso ja Harrer jäid sõpradeks kuni viimase surmani 2006. aastal. 1959. aastal lõpetas dalai-laama oma õpingud, saades buda filosoofias Lharampa kraadi, mis ligikaudu vastab doktorikraadile.

1940. aastatel säilitas dalai-laama regentide valitsetud Tiibet faktiliselt sõltumatuse Hiinast, kuid pärast Guomindangi lüüasaamist tungisid kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väed 1950. aastal Tiibetisse.

1950–1951 viibis dalai-laama Indias maapaos, kuid 1951. aasta mais saavutati läbirääkimistel Hiina valitsusega kokkulepe, et Tiibet saab Hiina Rahvavabariigis autonoomia. Tenzin Gyatso kohtus mitmel korral ka Mao Zedongiga, kes tegi temast Hiina parlamendi liikme ja püüdis teda enda mõjule allutada. Seejärel oli dalai-laama Tiibeti ametlik juht kuni märtsini 1959, mil ta pärast tiibetlaste ülestõusu brutaalset mahasurumist koos tuhandete põgenikega Lhasast Indiasse siirdus. Dalai-laama seadis end sisse Dharamsalas (Pandžabi osariigis), kus ta moodustas Tiibeti eksiilvalitsuse, saades selle juhiks. 1963. aastal võttis ta vastu demokraatliku põhiseaduse, mille põhjal kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Hiina valitsus kehtestas dalai-laamale elamiskeelu ja lubas selle tühistada siis, kui ta hoidub Tiibeti iseseisvuse taotlemisest. Dalai-laama deklareeris, et ei naase kunagi tagasi Tiibetisse marionettvalitsejaks ning nõudis siseasjades omavalitsust ja Tiibeti sundhiinastamise lõpetamist.

1988. aastal teatas dalai-laama, et tunnustab Tiibeti jäämist Hiina Rahvavabariigi osaks, kuid see peab saama ulatusliku autonoomia, mis tagab Tiibeti rahva, kultuuri ja usu säilimise. Seejärel algasid läbirääkimised Hiinaga tema naasmise üle Tiibetisse, kuid pole Hiina vastuseisu tõttu siiani lahendust leidnud. Hiina valitsus väidab, et dalai-laama taotleb siiani Tiibeti eraldamist Hiinast, kuigi Tenzin Gyatso on seda korduvalt eitanud. Hiina valitsuse poliitika jäikuse tõttu tekitavad dalai-laama visiidid Euroopasse ja Ameerikasse poliitilisi komplikatsioone, Hiina nõuab poliitikultelt dalai-laamaga kohtumiste tühistamist.

2011. aasta märtsis teatas Tenzin Gyatso, et loobub Tiibeti eksiilvalitsuse juhi kohast, jäädes siiski kõrgeimaks vaimulikuks juhiks. Ta arvas ka, et komplitseeritud poliitilise olukorra tõttu võib dalai-laama järgmine reinkarnatsioon ka mitte aset leida.

Dalai-laama on edendanud religioonidevahelisi dialooge ja üksteisemõistmist. Ta on korduvalt kohtunud paavstide ja teiste kristlike kirikute juhtidega, aga ka juudi ning islami kõrgvaimulikega.

Dalai-laama ja Eesti

Dalai-laama on kolmel korral külastanud ka Eestit. Esimene külaskäik leidis aset 3.–5. oktoobril 1991 ja teine 19.–21. juunil 2001. Teisel korral kohtus ta mitteametlikult ka toonase Eesti peaministri Mart Laariga.

27. mail 2005 valiti Tenzin Gyatso Tartu Ülikooli audoktoriks.

Kolmandat korda käis Tenzin Gyatso Eestis 16.–18. augustil 2011. Ta kohtus mitteametlikult Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Laari, haridusminister Jaak Aaviksoo, mitmete Riigikogu liikmete ning Tallinna saabunud Läti ja Leedu poliitikutega. 17. augustil pidas Tenzin Gyatso Tallinnas Vabaduse väljakul avaliku kõne, kus puudutas kaasaja poliitilisi, eetilis ja moraalseid küsimusi. 18. augustil sai dalai-laama kätte Tartu Ülikooli audoktori medali ning kohtus veel mitmete poliitikutega. Oma visiidi ajal andis Tenzin Gyatso pikemad intervjuud Eesti Televisioonile, Kanal 2-le ja Postimehele.

Tunnustused

• 1989 – Nobeli rahuauhind Tiibetile omavalitsuse taotlemise vägivallatu kampaania eest
• 2007 – USA Kongressi kuldmedal
• 2012 – Templetoni auhind

Ta on ka Kanada aukodanik.

Teoseid

• Vabadus paguluses: XIV dalai-laama Tendzin Gjatsho autobiograafia. Elmatar 1999.
• Kunst olla õnnelik: elamisõpetus. K-Kirjastus, 2000.
• Iidne tarkus, moodne maailm: uue aastatuhande eetika. Elmatar 2001.
• Avali süda: kaastunne igapäevaelus. Koostanud Nicholas Vreeland. Pegasus 2003.
• Kuidas anda elule mõte. Tänapäev 2005.
• Kunst olla tööl õnnelik. Pegasus, 2005 (koos Howard C. Cutleriga).

Välislingid

• Dalai-laama ametlik koduleht
• Dalai-laama kõned ja kirjutised
• Dalai-laama 1991. ja 2001. aasta Eesti külastuste fotod Eesti Budismi Instituudi lehel
• Postimees: president Ilves kohtub mitteametlikult dalai-laamaga
• "Tema Pühadus: elagem nii, et elul oleks tähendus" Postimees, 18.08.2011 (intervjuu Roy Striderile)

Eelnev Thupten Gyatso	Dalai-laama 14. reinkarnatsioon Alates1935 (tunnustatud 1937)	Järgnev praegune
Eelnev polnud	Tiibeti eksiilvalitsuse juht 1959–2011	Järgnev Lobsang Tenzin