1908: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Imavere (Järva) |
→Sündmused Eestis: ülelinkimine, kui isikust on artikkel |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
* '''Kevadel''' jõudis kõrgpunkti Eesti ala inimeste [[väljarändamisliikumine]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
* '''Kevadel''' jõudis kõrgpunkti Eesti ala inimeste [[väljarändamisliikumine]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
||
*'''Kevad-suvel''' hakkasid Tartu ja [[Elva]] vahel liikuma erirongid<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
*'''Kevad-suvel''' hakkasid Tartu ja [[Elva]] vahel liikuma erirongid<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
||
* [[9. juuni|9.]]–[[11. juuni]] ([[vkj]] 27.–29. mai) – [[Tallinn]]as toimus |
* [[9. juuni|9.]]–[[11. juuni]] ([[vkj]] 27.–29. mai) – [[Tallinn]]as toimus Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga [[Edward VII]] ja Venemaa keisririigi keisri [[Nikolai II]] kolmepäevane kohtumine<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/><ref name="The Spectator, 1908"/>. |
||
*[[22. august]] (vkj 9. august) – [[Jakob Vestholm]] sai õiguse asutada oma era[[algkool]]i alusel [[progümnaasium]]i kursusega [[poeglastekool]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
*[[22. august]] (vkj 9. august) – [[Jakob Vestholm]] sai õiguse asutada oma era[[algkool]]i alusel [[progümnaasium]]i kursusega [[poeglastekool]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
||
*'''Septembris''' avati Tartu eraülikool, kus õppida sai arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskonnas<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
*'''Septembris''' avati Tartu eraülikool, kus õppida sai arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskonnas<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. |
Redaktsioon: 7. august 2018, kell 22:16
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1904 |
1905 |
1906 |
1907 |
1908
| 1909
| 1910
| 1911
| 1912
| ►
| ►►
1908. aasta (MCMVIII) oli 20. sajandi 8. aasta.
Sündmused Eestis
- 20. jaanuar (ukj) – Tallinnas Šnelli tiigil toimusid Eesti esimesed ametlikud võistlused kiiruisutamises. Võistlused võitis Artur Kukk[1].
- 4/17. veebruar – Wilhelm von Krause immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 19. veebruar (vkj 6. veebruar) – Imaveres asutati Eesti esimene piimaühistu[2].
- 17. aprill (vkj 4. aprill) – Tartus avati Eesti esimene paikkino[2].
- 30. aprill (vkj 17. aprill) – Eestist sõitis läbi Rootsi kuningas Gustav V[2].
- 30. aprill (vkj 17. aprill) – seoses Rootsi kuninga läbisõiduga Eestist, vändati eesti esimene dokumentaalfilm[2].
- 9. mai (vkj 26. aprill) – Rootsi kuningas Gustav V, kes oli 17. aprillil (vkj) sõitnud Tallinna kaudu Peterburi Rootsi printsi Wilhelmi laulatusele, saabus hommikul taas Tallinna ning veetis siin päeva, külastades Mustpeade maja, toomkirikut, Aleksander Nevski peakirikut ja Russalka mälestussammast. Lõppes ka 17. aprillist (vkj) kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna.
- Kevadel jõudis kõrgpunkti Eesti ala inimeste väljarändamisliikumine[2].
- Kevad-suvel hakkasid Tartu ja Elva vahel liikuma erirongid[2].
- 9.–11. juuni (vkj 27.–29. mai) – Tallinnas toimus Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga Edward VII ja Venemaa keisririigi keisri Nikolai II kolmepäevane kohtumine[2][3].
- 22. august (vkj 9. august) – Jakob Vestholm sai õiguse asutada oma eraalgkooli alusel progümnaasiumi kursusega poeglastekool[2].
- Septembris avati Tartu eraülikool, kus õppida sai arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskonnas[2].
- Septembris avati Tartu kõrgemad naiskursused, kus õppida sai ajaloo-keele ning õigusteaduse osakonnas[2].
- 27. september (vkj 14. september) – ilmuma hakkas päevaleht Pealinna Teataja[2].
- 28. september (vkj 15. september) – lõppes sõjaseisukord Baltimaades[2].
- 17. oktoober (vkj 4. oktoober) – kui Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin kuulis, et Venemaa mõju Balti kubermangudele on nullilähedane, siis alustati laiaulatusliku plaani ("Abinõud vene mõju kinnistamiseks ja säilitamiseks Baltimaadel") väljatöötamist[2].
- Novembris etendus Estonia teatris ooper Konrad Kreutzeri "Öömaja Granadas". See on ühtlasi esimene ooperietendus eesti teatris[2].
- Tallinna sadamas hakkas tööle esimene Eesti ala raadiojaam: Balti laevastiku raadiojaam[2].
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 12. jaanuar – Bakuus Tagijevi teatris tuli esmaettekandele Üzeyir Hacıbəyovi ooper "Leili ja Medžnun", mis on esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper üldse.
Veebruar
- ...
Märts
- ...
Aprill
- 21. aprill – Frederick Cook avastas väidetavasti põhjapooluse.
- 27. aprill – avati IV kaasaegsed olümpiamängud Londonis.
Mai
- ...
Juuni
- 20. juuni – Ida-Siberit tabas võimas plahvatus, mida tunti Euroopaski; arvatavasti oli tegemist meteoriidiga (Tunguusi meteoriit).
Juuli
- 26. juuli – USA-s loodi Juurdlusbüroo (alates 1. juulist 1935 Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI)).
August
- 17. august – esilinastus maailma esimene animafilm "Fantasmagorie".
September
- ...
Oktoober
- 1. oktoober – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
November
- ...
Detsember
- ...
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 1908
- 12. veebruar – Ago Neo, eesti maadleja
- 27. veebruar – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
- 10. märts – Kristjan Palusalu, eesti maadleja
- 24. aprill - Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
- 28. aprill – Ethel Catherwood, Kanada kergejõustiklane
- 20. mai – James Stewart, Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja
- 24. juuni – Alfons Rebane, eesti sõjaväelane, kolonel
- 13. juuli – Dorothy Round Little, Inglise tennisist
- 16. juuli – Madis Oviir, eesti vaimulik
- 10. oktoober – Mercè Rodoreda, katalaani kirjanik
- 19. november – Mihhail Tšulaki, Vene helilooja
- 21. november – Salo Flohr, Tšehhoslovakkia/NSV Liidu maletaja
- 21. november – Franz Pfnür, Saksamaa mäesuusataja
- 10. detsember – Olivier Messiaen, Prantsusmaa helilooja ja ornitoloog
- 12. detsember – Gustav Ernesaks, eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog
- 15. detsember – Elmar Salumaa, eesti usutegelane
- 31. detsember – Simon Wiesenthal, ukraina-juudi publitsist, natsikütt
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1908
- 1. veebruar – Carlos I, Portugali kuningas
- 4. veebruar – Eugen Erbe, viimane Tallinna sündik
Nobeli auhinnad
- füüsika – Gabriel Lippmann
- keemia – Ernest Rutherford
- meditsiin – Ilja Metšnikov, Paul Ehrlich
- kirjandus – Rudolf Christoph Eucken
- rahu – Klas Pontus Arnoldson, Fredrik Bajer