Aleksander Pulk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
| Sünniaeg = [[29. september]] [[1886]] |
| Sünniaeg = [[29. september]] [[1886]] |
||
| Sünnikoht = [[Tartu]] |
| Sünnikoht = [[Tartu]] |
||
| Surmaaeg = [[31. jaanuar] [[1942]] |
| Surmaaeg = [[31. jaanuar]] [[1942]] |
||
| Surmakoht = [[Leningrad]] |
| Surmakoht = [[Leningrad]] |
||
| Teenistused = [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügemendi]] ülem <br> [[Narva garnison]]i ülem<br>[[Pärnu-Viljandi sõjaväeringkond|Pärnu-Viljandi sõjaväeringkon]]na ülem<br>[[1. Diviis]]i ülem |
| Teenistused = [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügemendi]] ülem <br> [[Narva garnison]]i ülem<br>[[Pärnu-Viljandi sõjaväeringkond|Pärnu-Viljandi sõjaväeringkon]]na ülem<br>[[1. Diviis]]i ülem |
||
Redaktsioon: 5. august 2018, kell 22:32
| Aleksander Pulk | |
|---|---|
| Sünniaeg |
29. september 1886 Tartu |
| Surmaaeg |
31. jaanuar 1942 Leningrad |
| Teenistus |
1. jalaväerügemendi ülem Narva garnisoni ülem Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem 1. Diviisi ülem |
| Auaste | kindralmajor |
| Autasud | Vabadusrist I/2 |
Aleksander-Voldemar Pulk VR I/2 (29. september 1886 Tartu – 31. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Aleksander Pulk teenis 1919 aasta novembris teenis alamkapteni auastmes 1. Jalaväe polgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest kapteniks, vanusega 17. oktoober 1919.
Aastail 1919–1934, teenis ta 1. jalaväerügemendi ja hiljem ka Narva garnisoni ülem
Aastail 1934–1936, teenis ta Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem[1].
Aastail 1936–1939, teenis ta 1. Diviisi ülemana.
Tema lahkumise puhul tegelikust sõjaväeteenistusest kirjutas Vabariigi President Konstantin Päts oma käskkirjas:
„Kindral-major Aleks. Pulk, astudes meie sõjaväkke Vabadussõja ajal 2. dets. 1918, on siin pidevalt teeninud juhtivail, vastutusrikkail ametikohtadel kuni käesoleva ajani ja on tõhusalt kaasa aidanud meie sõjaväe väljaõppe ja võitlusvõime asjakohasele tasemele tõstmiseks. Kindral-major Pulk'i lahkumise puhul tegelikust sõjaväeteenistuses avaldan tänu püsiva ja tulemusrikka töö eest meie sõjaväes.“
Ta mobiliseeriti nõukogude okupatsioonivõimude poolt, sai Leningradi viimisel auriku Sibir pardal haavata ja suri sõjaväehaiglas.
Viited
Välislink
- Kohti vääjäämätöntä kohtaloa – Baltian johtajat uskoivat 1940, että miehitys jää väliaikaiseksi ja Saksa palauttaa niiden itsenäisyyden Helsingin Sanomat 23. veebruar 2005 (Foto aastast 1939)
Kirjandus
- Sõjaväeteenistusest lahkuvad kindral-major A. Pulk, kindral-major V. Rieberg, kolonel J. Vende ja kolonel V. Trossi. Päevaleht, 10. november 1939, nr. 306, lk. 5.
- Jaak Pihlak, "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 230-232