Aleksander Pulk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
| Sünniaeg = [[29. september]] [[1886]]
| Sünniaeg = [[29. september]] [[1886]]
| Sünnikoht = [[Tartu]]
| Sünnikoht = [[Tartu]]
| Surmaaeg = [[31. jaanuar] [[1942]]
| Surmaaeg = [[31. jaanuar]] [[1942]]
| Surmakoht = [[Leningrad]]
| Surmakoht = [[Leningrad]]
| Teenistused = [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügemendi]] ülem <br> [[Narva garnison]]i ülem<br>[[Pärnu-Viljandi sõjaväeringkond|Pärnu-Viljandi sõjaväeringkon]]na ülem<br>[[1. Diviis]]i ülem
| Teenistused = [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügemendi]] ülem <br> [[Narva garnison]]i ülem<br>[[Pärnu-Viljandi sõjaväeringkond|Pärnu-Viljandi sõjaväeringkon]]na ülem<br>[[1. Diviis]]i ülem

Redaktsioon: 5. august 2018, kell 22:32

Aleksander Pulk
Sünniaeg 29. september 1886
Tartu
Surmaaeg 31. jaanuar 1942
Leningrad
Teenistus 1. jalaväerügemendi ülem
Narva garnisoni ülem
Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem
1. Diviisi ülem
Auaste kindralmajor
Autasud Vabadusrist I/2

Aleksander-Voldemar Pulk VR I/2 (29. september 1886 Tartu31. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Aleksander Pulk teenis 1919 aasta novembris teenis alamkapteni auastmes 1. Jalaväe polgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest kapteniks, vanusega 17. oktoober 1919.

Aastail 1919–1934, teenis ta 1. jalaväerügemendi ja hiljem ka Narva garnisoni ülem

Aastail 1934–1936, teenis ta Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem[1].

Aastail 1936–1939, teenis ta 1. Diviisi ülemana.

Tema lahkumise puhul tegelikust sõjaväeteenistusest kirjutas Vabariigi President Konstantin Päts oma käskkirjas:

Kindral-major Aleks. Pulk, astudes meie sõjaväkke Vabadussõja ajal 2. dets. 1918, on siin pidevalt teeninud juhtivail, vastutusrikkail ametikohtadel kuni käesoleva ajani ja on tõhusalt kaasa aidanud meie sõjaväe väljaõppe ja võitlusvõime asjakohasele tasemele tõstmiseks. Kindral-major Pulk'i lahkumise puhul tegelikust sõjaväeteenistuses avaldan tänu püsiva ja tulemusrikka töö eest meie sõjaväes.

Ta mobiliseeriti nõukogude okupatsioonivõimude poolt, sai Leningradi viimisel auriku Sibir pardal haavata ja suri sõjaväehaiglas.

Viited

Välislink

Kirjandus