Arutelu:Praktiline transkriptsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida: 31. rida:


: Kuidas saab inglise viki midagi öelda eesti sõnade tähenduse kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)
: Kuidas saab inglise viki midagi öelda eesti sõnade tähenduse kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)

: Kui saad osutada mingile eestikeelsele allikale, siis on iseasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)

Redaktsioon: 1. veebruar 2007, kell 00:17

Ei saa hästi aru, mis on see praktiline transkriptsioon. Mõni näide ehk juurde: Šeikspiir? Njujook? Või olen valesti aru saanud? --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 13:28 (UTC)

Näiteks see, kuidas me vene nimesid eesti keeles kirjutame. Andres 31. jaanuar 2007, kell 13:58 (UTC)

Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises keeles vastavalt hääldusele. --- Selle definitsiooni järgi on ka Šeikspiir, Tseesar ja Voltäär näited. Võibolla Sa pead silmas hoopis transliteratsiooni (ühes kirjas kirjutatud tekstide kirjapanek teises kirjas)? --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 14:25 (UTC)

Ei, need on erinevad asjad. Transliteratsiooni puhul antakse võimalikult täpselt (tavaliselt nii, et originaal oleks üheselt taastatav) edasi kirjapilti teise kirja vahenditega (tavaliselt pole see seotud konkreetse sihtkeelega), praktilise transkriptsiooni puhul aga antakse teksti edasi selliste reeglite järgi, mis võimaldavad konkreetses sihtkeeles enam-vähem õigesti hääldada. Näiteks araabia nimesid kirjutame siin transliteratsioonis (diakriitikutega kirjakujult), vene nimesid praktilises transkriptsioonis. Andres 31. jaanuar 2007, kell 14:34 (UTC)
Eesti keeles kasutatakse praktilist transkriptsiooni ainult võõrkirjaliste nimede puhul, aga näiteks läti ja leedu keeles ka ladinakirjaliste nimede puhul. Andres 31. jaanuar 2007, kell 14:37 (UTC)

Ikka on segadus. Vaata ise: Transcription is the conversion into written, typewritten or printed form, of a spoken language source. Transcription as a mapping from sound to script must be distinguished from transliteration, which creates a mapping from one script to another that is designed to match the original script as directly as possible. http://en.wikipedia.org/wiki/Transcription_%28linguistics%29 Transliteration is the practice of transcribing a word or text written in one writing system into another writing system. This is opposed to transcription, which maps the sounds of one language to the script of another language.http://en.wikipedia.org/wiki/Transliteration --- Teisiti öeldes: transkriptsioon on hääldatud keele üleskirjutus, transliteratsioon on yhes kirjasysteemis kirjutatud teksti teisendamine teise kirjasysteemi. Sealhulgas muidugi ka kirillitsast ladina kirja. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 14:54 (UTC)


Vaata lehekülge transkriptsioon. Transkriptsiooni all võidakse mõelda ka foneetilist või fonoloogilist transkriptsiooni (kõnest kirja), siin aga räägitakse nn praktilisest transkriptsioonist, mis on teine asi , aga mida samuti tavaliselt nimetatakse transkriptsiooniks. Andres 31. jaanuar 2007, kell 14:59 (UTC)

"Tavaliselt nimetatakse", aga kahjuks valesti. Tegemist on siiski transliteratsiooniga. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 15:03 (UTC)

Ei, transliteratsioon peab olema "tähttäheline". Näiteks transliteratsioonis eristatakse tähti, mida ühtemoodi (või sihtkeele seisukohast eristumatult) hääldatakse, praktilises transkriptsioonis seda ei tehta. "Tavaliselt nimetatakse" selles mõttes, et väljendit "praktiline transkriptsioon" kasutatakse selle kohta palju harvemini kui sõna "transkriptsioon". Andres 31. jaanuar 2007, kell 15:17 (UTC)

Noh aga siis peaks selle artikli pealkiri olema Praktiline transliteratsioon, et eristada seda näiteks akadeemilisest transliteratsioonist ja kui Sa tahad rääkida ühe kirja teisaldamisest teise kirja. Kui Sa aga tahad rääkida mingi keele häälduse üleskirjutamisest mingis kirjas, siis nii tulekski artiklis seda ytelda. Praegu on seal mõistete "keel" ja "kiri" kasutamine ysna segane. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 15:34 (UTC)

Sellist väljendit nagu "praktiline transliteratsioon" ma ei tea olevat. Vaata praktilise transkriptsiooni kohta [1] ja transliteratsiooni kohta [2]. Andres 31. jaanuar 2007, kell 15:40 (UTC)
Mingi keele häälduse üleskirjutamine mingis kirjas on foneetiline transkriptsioon. Andres 31. jaanuar 2007, kell 15:42 (UTC)

Foneetiline transkriptsioon on täpses tähenduses üleskirjutamine foneetilises kirjas, mitte lihtsalt "mingis kirjas". Täpsustusartiklis Transkriptsioon muide puudubki suulise teksti üleskirjutamise tähendus (stenogrammina, protokollina, helikandjalt vms), mis on ju samuti transkriptsioon. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 20:16 (UTC)

Jah, foneetilise transkriptsiooni suhtes nõus. Mis puutub stenografeerimisse jne, siis seda minu teada ei nimeta üldjuhul transkriptsiooniks. Transkriptsiooniks nimetatakse seda ainult siis, kui kirjutatakse üles foneetilises või fonoloogilises kirjas. Neil juhtudel ei pruugita suulist kõnet ka reaalselt kuulata. Andres 31. jaanuar 2007, kell 20:50 (UTC)

Ei saa nõus olla. Ingliskeelne Wikipedia toob transkriptsiooni näiteks kohtuprotokolli. Hea kyll, meil võibolla pole kombeks seda niimoodi nimetada. Aga helikandjalt mahakirjutamine on kahtlemata transkribeerimine ehk transkriptsioon. Selle peaks sinna täpsustuslehekyljele kindlasti lisama. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 21:10 (UTC)

Kuidas saab inglise viki midagi öelda eesti sõnade tähenduse kohta? Andres 31. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)
Kui saad osutada mingile eestikeelsele allikale, siis on iseasi. Andres 31. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)