Eestimaa kuberner: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Eestimaa kuberner''', vahel ka '''Eestimaa asehaldur''' (rootsi: ''Guvernör över Estland'', ka: ''Ståthållare och landshövding över Estland'') (vene: ''Эстляндский губернатор'', ka: ''Эстляндский наместник'') oli [[ametikoht]] [[Eestimaa]]l. Eestimaaga kattuvat kuberneri tegevuspiirkonda nimetati [[Eestimaa kubermang]]uks. |
'''Eestimaa kuberner''', vahel ka '''Eestimaa asehaldur''' (rootsi: ''Guvernör över Estland'', ka: ''Ståthållare och landshövding över Estland'') (vene: ''Эстляндский губернатор'', ka: ''Эстляндский наместник'') oli [[ametikoht]] [[Eestimaa]]l. Eestimaaga kattuvat kuberneri tegevuspiirkonda nimetati [[Eestimaa kubermang]]uks. |
||
==Rootsi |
==Rootsi Eestimaa kuberner== |
||
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa asehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] asehalduriks Tallinna linnas [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus ''asehaldur'' (saksa keeles ''Statthalter''). |
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa asehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] asehalduriks Tallinna linnas [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus ''asehaldur'' (saksa keeles ''Statthalter''). |
||
Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal. |
Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal. |
||
==Venemaa |
==Venemaa Eestimaa kuberner== |
||
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi Senati [[3. juuli]] [[1783]]. aasta ukaasiga, seoses [[7. november|7. novembri]] [[1775]]. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati [[28. november|28. novembri]] [[1796]] ukaasiga „Kuni [[1783]]. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]]. Säilis [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]] eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. |
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi Senati [[3. juuli]] [[1783]]. aasta ukaasiga, seoses [[7. november|7. novembri]] [[1775]]. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati [[28. november|28. novembri]] [[1796]] ukaasiga „Kuni [[1783]]. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]]. Säilis [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]] eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. |
||
Redaktsioon: 2. august 2018, kell 14:53
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal. Eestimaaga kattuvat kuberneri tegevuspiirkonda nimetati Eestimaa kubermanguks.
Rootsi Eestimaa kuberner
Rootsi võimu kehtestamisega Eestimaal 1561. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud (4. juuni) ning Tallinna linn (6. juuni) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa asehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati Klas Horn ja Rootsi kuninga asehalduriks Tallinna linnas vabahärra Lars Ivarsson Fleming. Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur (saksa keeles Statthalter).
Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas kuningas, iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt 1634. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Kindralkuberneri nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud Eestimaa hertsogkonnas hakati ilmselt kasutama alates 7. jaanuarist 1673. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga 1710. aastal.
Venemaa Eestimaa kuberner
Venemaa Keisririigi ajal riigivõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus. Kuberneri ametikoht loodi Senati 3. juuli 1783. aasta ukaasiga, seoses 7. novembri 1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati 28. novembri 1796 ukaasiga „Kuni 1783. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti Tallinna asehalduskond. Säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga.
Kuni 1802. aastani allus kuberner Senatile ning alates 1802. aastast Venemaa Keisririigi Siseministeeriumile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise koordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.
1837. aasta instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega.
1845. aasta kubermangude reform laiendati Eestimaa kubermangule Senati 15. mai 1852. aasta ukaasiga. Kuberneri funktsioone kitsendati, ta kaotas kontrolli õiguse kohtuasutuste, kontrollpalati, aktsiisivalitsuste ja veel mõnede asutuste üle. Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks — talurahvaasjade komisjon (1893–1917); linnaasjade komisjon (1877–1917); vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894–1917); väeteenistuse komisjon (1874–1917); metsakaitse komitee (1888–1917).