Sugudeta keel: erinevus redaktsioonide vahel
kahtlane termin |
Ega "Sootu keel" või "Sugudeta keel" samuti eriti hästi eesti keeles ei passi. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{allikad}}{{vaidlustatud}} |
{{allikad}}{{vaidlustatud}} |
||
'''Soovõrdne keel''' on |
'''Soovõrdne keel''' on loomulikult arenenud või konstrueeritud [[keel]], millel ei ole grammatiliselt [[Sugu (keeleteadus)|soo]] eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel. |
||
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada [[sooneutraalne keel|sooneutraalse keel]]ega. Sootust keelest tingitud [[diskursus]] ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid [[pronoomen]]eid, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast. |
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada [[sooneutraalne keel|sooneutraalse keel]]ega. Sootust keelest tingitud [[diskursus]] ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid [[pronoomen]]eid, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast. |
Redaktsioon: 30. juuli 2018, kell 04:13
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Soovõrdne keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada sooneutraalse keelega. Sootust keelest tingitud diskursus ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid pronoomeneid, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast.
Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte märkimiseks, näiteks soospetsiifilised sõnad [isa, tütar, jne ja eraldi pronoomenid, nagu tema (inglise he) ja temake (inglise she) mõnel juhul], samuti nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt soolise eripäraga kontekst.
Sooliselt võrdsed keeled
- üksikud indoeuroopa keeled: armeenia keel, bengali keel, pärsia keel ja sorani keel
- kõik uurali keeled (nt ungari keel, soome keel ja eesti keel)
- kõik kaasaegsed turgi keeled (nt türgi keel)
- kõik austroneesia keeled (nt polüneesia keeled)
- vietnami keel
- hiina keel
- korea keel
- jaapani keel